Kiirabi telefoninumber on 112. 

Kui tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus – peab inimene ise kutsuma kiirabi või pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kõikidel Eestis viibivatel inimestel on õigus saada tasuta erakorralist terviseabi, sealhulgas kiirabiteenust, ka välismaalastel ja neil, kel pole tervisekindlustust. 

Kiirabi abistab inimesi, kes vajavad abi vigastuse või ägeda haigestumise korral. Kiirabi diagnoosib, annab esmast abi ja juhised raviks ning vajadusel viib abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.

Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220 (kõnehind tavatariifi alusel) või nende tasuta lauatelefonilt +372 634 6630. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16 662.

Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. 

Lugege erakorralise abi kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.

Erakorralise abi osakond (EMO)

Vältimatut abi vajav inimene võib ise minna lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Tallinnas erakorralist abi pakkuvate haiglate nimekiri on siin.

Erakorraline arstiabi on mõeldud kõigile, kelle tervisemure on tõsine ja kui kahtlustate, et teie või teie lähedase tervislik seisund võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse, kui arst ei sekku. 

Võite EMOsse pöörduda ka siis, kui teie tervislik seisund ei tundu esmapilgul kriitiline, aga ikkagi tunnete, et teil on halb olla ja teie seisund halveneb, kuid spetsialisti vastuvõtule on liiga pikk ooteaeg. Tavaline haigus võib areneda krooniliseks, kui seda õigel ajal ei ravita.

EMO osutab tasuta erakorralist meditsiinilist abi, kuid edasise ravi eest peab inimene kas ise maksma või omama ravikindlustust.

Lugege selle kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.

Tervisemure lahendamiseks tuleb Eestis kõigepealt pöörduda perearsti poole. Perearst diagnoosib ja ravib enamikke haigusi. Vajadusel suunab perearst patsiendi uuringutele või eriarsti juurde, võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu, eemaldab niite ning kokkuleppel teeb ka koduvisiite. 

Kui inimene on ravikindlustusega kaetud, on tal õigus ka perearstile ning üld- ja eriarstiabile. Soovitame äsja Eestisse saabunud põgenikel hankida omale ravikindlustus ja perearst – isegi siis, kui teil pole hetkel terviseprobleeme. See tagab teile kiireima ja kvaliteetseima meditsiinilise abi. 

Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Ravikindlustuseta inimesel tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. 

Perearsti nimistusse registreerumiseks või perearsti vahetamiseks tuleb esitada enda eelistatud perearstile perearsti nimistusse registreerumise avaldus kohapeal või saata see e-posti teel. 

Eestis tegutsevate perearstide nimekirja saate vaadata Tervisekassa kodulehelt, seal on näha ka perearstid, kelle nimistutes on vabu kohti. 

Perearst saab võtta oma nimistusse uusi liikmeid inimese enda, lapsevanema või eestkostja avalduse alusel. Erandiks on vastsündinud, kes kantakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse ja te ei pea vastsündinule perearsti saamiseks avaldust esitama. Avaldus tuleb esitada vaid juhul, kui soovite lapsele enda perearstist erinevat perearsti.

Perearst teavitab teid nimistusse registreerumisest või registreerumisest keeldumisest üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest. Keeldumisel märgib perearst ka keeldumise põhjuse. Perearst võib keelduda inimese võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on täis (ühe perearsti nimistus võib olla kuni 2000 inimest või 2400 inimest, kui perearsti juures töötab ka abiarst) või kui rahvastikuregistri järgi ei ole inimese elukoht selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib inimese pereliikme võtta oma nimistusse ka siis, kui selle piirsuurus ületatatkse. 

Perearstid pakuvad üldarstiabi kõigile ukraina sõjapõgenikele (abi saamiseks ei pea kuuluma perearsti nimistusse). Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiab siit. 

Kui te ei leia omale perearsti, kirjutage sellest Tervisekassale info@tervisekassa.ee või helistage nende infotelefonile +372 669 663. Tervisekassas on selle jaoks tööl eraldi inimene, kes aitab inimestel omale perearsti leida.

Perearsti leidmiseks pakub nõu ka perearsti nõuandeliin 1220 (tasu tavatariifi alusel) või nende tasuta lauatelefon +372 634 663.

Paljud perearstikeskused on liitunud e-Tervisekeskuse internetiportaaliga, kus saab mugavalt retsepte pikendada, haiguslehte taotleda ning oma perearstiga ühendust võtta. 

Kui te ei kuulu perearstinimistusse, kuid olete ukraina sõjapõgenik, saate tasuta üldarstiabi neist arstikeskustest:

• Confido Kiirkliinik Tallinnas Viru keskuses  
  Telefon 600 9090, e-mail ukraina@confido.ee 
• Meliva arstikeskused Tallinnas 
  Telefon 605 1540, veebiregistratuur. 
• Tallinna Eriarstikeskuses Tallinnas Lasnamäel
  Telefon 608 2218, e-mail info@eriarstikeskus.ee 

Lugege perearstiteenuse kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt. 

Perearsti infotelefon 1220

Perearsti nõuandeliinile 1220 (tasu tavatariifi alusel) või tasuta lauatelefonile +372 634 6630 saavad kõik oma terviseküsimustega eesti või vene keeles helistada igal ajal. Inglise keeles nõustatakse inimesi iga päev kell 15.00 kuni 17.00.

Nõuandeliinile helistage, kui: 

• soovite teada, kas teie tervisemure korral peab pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega;
• terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel;
• te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda;
• soovite informatsiooni Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta (kuidas perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda jm);
• vajate isikustatud konsultatsiooni. Kui soovite, on nõustajal võimalik näha teie põetud haiguseid, määratud ravimeid ja analüüse. Nõuandev arst edastab info terviseportaali, et ka inimese perearst oleks kursis tema patsiendile muret teinud terviseseisundiga. 

Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti, nädalavahetuseti ja riigipühadel (uusi retsepte, mida teile arst pole varem välja kirjutanud, nad teile välja kirjutada ei saa). 

Välismaalt helistamiseks valige number +372 634 6630.

Lugege perearsti nõuandeliini teenuste kohta lähemalt siit. 

Eriarsti juurde suunab patsiendi reeglina perearst, sest enamasti on eriarstile pöördumisel vaja saatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda hamba-, silma-, naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde. Perearsti saatekirjata saab mitmete eriarstide juurde vastuvõtule registreerida juhul, kui tasute teenuse eest ise. 

Kui muretsete oma tervise pärast, siis pöörduge arsti juurde aja saamiseks varakult, sest eriarstide järjekorrad võivad olla pikad. Kui soovite arsti vastuvõtu eest tasuda ise, võite leida varasema vastuvõtuaja. Patsientidel on õigus valida omale sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. 

Tervisekassa tasub ravikindlustatud inimese tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas Tervisekassaga leping. Tervisekassa lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud inimesi. Ka Eestis kaitse saanud inimesel on õigus saada plaanilist üld- ja eriarstiabi samadel tingimustel kohalike ravikindlustatud inimestega. 

Lugege eriarstiabi kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt. 

Hambaravi

Eestis katab alla 19-aastaste laste hambaravi Haigekassa. Täiskasvanutele on hambaravi tasuline teenus. Aastas on võimalik saada hambaravihüvitist 60 eurot või 105 eurot. Tasuta hambaravi või hambaravihüvitise saamiseks peab sinu hambaarstil olema leping Tervisekassaga – hambaravi lepingupartnerite info leiate siit. Tervisekassa rahastatavate hambaraviteenuste kohta saab rohkem infot lugeda nende kodulehelt. 

Tartu Ülikooli hambaarstitudengite vastuvõtul on hambaraviteenused inimese jaoks tasuta või suure soodustusega. Tudengite poolt tehtud ravi kontrollib juhendav arst-õppejõud. Lugege selle kohta lähemalt Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku kodulehelt. 

Suu- ja hambahaiguseid aitab ennetada Suukool, mille eesmärk on, et Eestis kasvaksid tervete hammastega lapsed, kuid sealt leiavad suutervise hoidmiseks vajalikku infot ka täiskasvanud.  

Vältimatu hambaravi

Kõigil Eestis elavatel inimestel on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi, sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte. 

Tasuta vältimatut hambaravi osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajajale püsiva tervisekahjustuse või surma. Vältimatut abi osutatakse erakorraliselt selliste haigusseisundite korral, mis vajavad hamba väljatõmbamist või mädakolde avamist. Seda, kas tegemist on vältimatut hambaravi nõudva seisundiga, otsustab hambaarst. 

Seisundid mille korral patsient vajab kiireloomulist vältimatut abi:

• hambatraumad,
• ulatuslik turse näo-lõualuude piirkonnas,
• suuavamistakistus,
• tarkusehamba raskendatud suhulõikumisest tingitud põletik,
• hamba tõmbamise järgne haavapõletik,
• ägedad süljenäärme haigused
• ägedad alalõualiigese haigusseisundid.

Vältimatus hambaravis osutatavad teenused:

• patsiendi uurimine, konsultatsioon,
• pinnaanesteesia (limaskesta tuimestus),
• injektsioonanesteesia (süstiga tuimestus),
• ühe juurega hamba eemaldamine,
• mitme juurega hamba eemaldamine,
• sügavalt murdunud hamba või purunenud hamba eemaldamine,
• mädakolde avamine ja ravimenetlus,
• trauma haava korrastus,
• lukseerunud hamba tagasi asetamine,
• verejooksu peatamine õmblusega,
• järelkontroll pärast kirurgilist sekkumist,
• hamba või implantaadi eemaldamine (osalise luu eemaldamisega),
• hamba röntgenülesvõte,
• kogu suu röntgenülesvõte.

Vältimatu hambaravi saamiseks tuleb pöörduda Tervisekassaga lepingu sõlminud raviasutuste poole, sest Tervisekassa maksab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele.

Kui teil on erakorraline hambaravi vajadus, pöörduge Tallinnas Denila Hambaravisse (24 h) või Tallinna Hambapolikliinikusse. Vaadake nende kontaktandmeid siit. 

Hambaravihüvitised

Eestis katab alla 19-aastaste laste hambaravi Haigekassa. Täiskasvanutele on hambaravi tasuline teenus. Aastas on võimalik saada hambaravihüvitist 60 eurot või 105 eurot. Ravikindlustusega täiskasvanute hambaravihüvitis on 60 eurot (omaosalus 50%). 

Suurenenud hambaravivajadusega inimeste hambaravihüvitis on 105 eurot – nende seas on rasedad, alla üheaastaste laste emad, puuduva töövõimega pensionärid ja vanaduspensionärid (omaosalus 12,5%). 

Tervisekassa soovitab hambaravi vajajatel üle vaadata kõrgema hambaravihüvitise ja tasuta hambaravi saamise kriteeriumid. Sageli tuleb ette olukordi, kus inimesel on õigus suuremale hambaravihüvitisele, kuid nad ise või perearst ei ole olnud sellest teadlikud.

Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist Eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad). Hüvitatav summa arvestatakse raviarvest maha kohe maksmise hetkel ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.

NB! Hüvitise kasutamiseks peab teie välja valitud raviasutus olema Tervisekassa lepingupartner. 

Tervisekassa hambaraviteenuste kohta saab rohkem infot lugeda nende kodulehelt. 

Noorte nõustamiskeskused

Mitmekülgset infot seksuaaltervise kohta saab lugeda internetiportaalist seksuaaltervis.ee. Seal antakse ülevaade seksuaalsuse arengust, rasestumisvastastest vahenditest, suguhaigustest, nõusolekust seksiks jne. Portaalis saab esitada ka anonüümseid küsimusi nõustajatele.  

Noorte seksuaaltervise nõustamiskeskuste visiit on kõigile kuni 26-aastastele noortele tasuta olenemata ravikindlustuse olemasolust. 

Nõustamiskeskustes pakutakse infot rasestumisvastaste vahendite kohta ning pikendatakse nende retsepte, diagnoositakse rasedust ja suguhaiguseid, nõustatakse noori kõikides seksuaalsusega seotud küsimustes ja pakutakse psühholoogilist nõustamist. 

Nõustamiskeskuste kontaktid üle Eesti leiate siit seksuaaltervis.ee lehelt.

Ammaemanda nõuandetelefon

Ämmaemandate nõuandetelefon 12252 pakub 24/7 eesti ja vene keeles anonüümset nõustamist kõige kohta, mis puudutab naiste ja laste tervist. 

Kõneminuti hind on 1.90 eurot.   

Nõuandetelefon vastab teismeliste tüdrukute ja poiste küsimustele, mis võivad puudutada näiteks kehas toimuvaid muudatusi, seksuaalelu alustamist, menstruatsiooni, suguhaigusi, rasestumist ja kõike muud.

Vastatakse küsimustele, mis puudutavad raseduse planeerimist, rasestumisvastaseid vahendeid, analüüside vastuseid ja vaeguseid. Nõustatakse sünnituse teemal ja sünnitusjärgsel perioodil, näiteks beebi hoolduse, magamatuse, imetamise, gaasivalude jm kohta. 

Oodatud on helistama naised günekoloogiliste probleemidega ning menopausis naised, nõustatakse analüüside vastuste osas, menopausi ja hormonaalsete muutuste teemal. Samuti põiepidamatuse ja muudes naise tervist puudutavate probleemide puhul.

Vastatakse ka meeste küsimustele, kes soovivad infot naise tervise kohta. Näiteks poisid puberteedieas tüdrukute kohta, mehed oma rasedate kaasade suhtes, küpses eas mehed oma menopausi läbiva naise suhtes ning ka isad oma tütarde tervise suhtes. 

Lugege ämmaemanda nõustamistelefoni kohta lähemalt siit. 

Günekoloogid

Eestis töötavate günekoloogide kontaktid on loetletud Tervisekassa kodulehel (valige paremal kõige alumises tulbas “Lepinguline eriala” → “Günekoloogia” ning asukoht). 

Günekoloogi juurde vastuvõtule minemiseks ei ole perearsti saatekirja vaja ning visiit on tasuta. 

Rasedus

Rasestumise, raseduse diagnoosimise, rasedusega arvele võtmise, raseduse jälgimise ja sünnitamise kohta saab täpsemalt lugeda seksuaaltervis.ee leheküljelt.

Positiivse rasedustesti puhul tuleb pöörduda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. Naistearsti vastuvõtule saab minna ilma saatekirjata. Rasedusega tuleb end arvele võtta ka siis, kui saabute Eestisse rasedana.

Rasedust jälgivad ja sünnitusabi pakuvad Eestis haiglad leiad siit. 

Raseduse katkestamine

Eestis on abort legaalne. Naise enda soovil ja kirjaliku avalduse alusel katkestatakse rasedus, mis on kestnud vähem kui 12 nädalat. Meditsiinilistel näidustustel võib katkestada rasedust, mis on kestnud vähem kui 22 nädalat. 

Raseduse katkestamisest saate lähemalt lugeda Tervisekassa kodulehelt.

Vaktsineerimine

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Oma laste nimel langetab otsuse vanem.

Riikliku immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta. Sinna hulka kuuluvad vaktsiinid tuberkuloosi, leetrite, mumpsi, punetiste, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu.

Lisaks on end võimalik vaktsineerida mitmete nakkushaiguste vastu, mida tuleks kindlasti kaaluda nakatumise riskirühma kuuluvatel inimestel. Näiteks on olemas väga tõhusad vaktsiinid gripi, puukentsefaliidi, tuulerõugete, vöötohatise, A-viirushepatiidi, pneumokokk-nakkuse, koolera, marutõve ja menigokokk-nakkuse eest kaitsmiseks.

Lugege vaktsineerimise kohta lähemalt leheküljelt vaktsineeri.ee.

Sõeluuringud

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.

Sõeluuringule on oodatud inimesed, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kelle elukoht on Eesti. Kui kuulute antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võite pöörduda otse raviasutusse ja broneerida omale vastuvõtuaja.

Lugege sõeluuringute kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt. 

Kõigile Ukrainast Eestisse saabud sõjapõgenikele on ette nähtud tasuta üldine tervisekontroll. Üldine tervisekontroll on tasuta nii neile, kes jäävad siia viisavabalt, kui ka neile, kes taotlevad ajutist elamisluba. Tasuta üldine tervisekontroll on kättesaadav üle terve Eesti.

Üldine tervisekontroll on kõige lühem tee Eesti tervishoiusüsteemi sisenemiseks. Üldise tervisekontrolli eesmärk on saada ülevaade teie terviseseisundist selleks, et tagada teile kvaliteetne ja solidaarne arstiabi nagu kõigile teistele Eesti elanikele.  

Üldise tervisekontrolli käigus saate abi erinevate terviseprobleemide korral: kroonilised haigused, nakkushaigused, väiksemad ja suuremad tervisemured. Kui te ei saa tervisekontrolli aega piisavalt ruttu, helistage perearsti nõuandeliini tasuta numbrile +372 634 6630 või nende lühinumbrile 1220 (tasu tavatariifi alusel) ja saate tervisealast nõu ning soovituse, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Üldine tervisekontroll on ühekordne teenus. Pärast selle läbimist saate oma tervismuredega pöörduda perearsti poole. 

Üldine terviskontroll hõlmab vestlust, meditsiinilist läbivaatust, nakkuskontrolli ja uuringuid. Tervisekontrolli tulemused dokumenteeritakse turvalises tervise infosüsteemis, kuhu salvestatakse meditsiinilised andmed ja uuringute tulemused. Nii on info teie tervise kohta kättesaadav arstidele, kelle poole tulevikus pöördute. Kui teil on Eesti ID-kaart, näete neid andmeid Terviseportaalis ka ise.

Vajadusel suunab arst teid eriarsti vastuvõtule, teeb otsuse poolelioleva ja/või krooniliste haiguste ravi jätkamiseks.

Üldise terviskontrolli alusel saate vajadusel töötamise tervisetõendi, mis on vajalik töötamiseks teatud ametikohtadel. Lapsed vajavad tervisetõendit haridustee jätkamiseks Eesti haridussüsteemis.

Lugege selle kohta lähemalt Terviseameti kodulehelt. 

Kui teil on Eestis elamisõigus, siis on teil õigus ka ravikindlustusele. Ravikindlustus on oluline, sest see tagab teile õiguse saada arstiabi, ravikulude hüvitamist ja haiguslehe. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi – ka pagulastel.

Riiklik ravikindlustus 

Eesti riiklikku ravikindlustussüsteemi haldab Tervisekassa, kuhu tuleb raha töölkäivate inimeste palgalt makstud 13% kindlustusmaksetest. Lisaks töötavatele inimestele on ravikindlustatud ka paljud teised, kes ise ei tööta – näiteks lapsed, pensionärid, töötud, üliõpilased, rasedad, väikelaste emad ja teised. 

Tervisekassa ravikindlustusele on lisaks töötavatele inimestele õigus: 

• lastel;
• üliõpilastel;
• rasedatel;
• osalise ja puuduva töövõimega inimestel;
• töötukassas arvele võetud töötutel;
• Eestis riiklikku pensioni saavatel pensionäridel;
• kindlustatud isiku ülalpeetaval abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
• ühel lapsevanemal, kes kasvatab alla kolmeaastast last ;
• lapsevanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane. 

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea Tervisekassale avaldust esitama. Kui lapse elukoht on rahvastikuregistris registreeritud Eestisse, jõustub kindlustus automaatselt.

Lugege riiklikust ravikindlustusest lähemalt siit. 

Kui te ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste gruppi, on teil teatud tingimustel võimalik ravikindlustuse saamiseks sõlmida Tervisekassaga vabatahtlik kindlustusleping ja tasuda kindlustusmakseid enda eest ise. 

Kindlustusfirmad

Enamik Eestis tegutsevaid kindlustusfirmasid pakuvad inimestele võimalust sõlmida vabatahtlik ravikindlustusleping. Tasub tähele panna, et erafirmade kindlustuslepingutel on erinevad tingimused, näiteks tasuvad nad arstide tasulised vasutvõtuvisiidid – see võib teile anda eelise ravijärjekorras varasema vastuvõtuaja saamiseks. Samuti katavad mitmed eraravikindlustajad hambaravikulusid ja vaimse tervise teenuseid. 

Mõned kindlustusfirmad, kes Eestis ravikindlustust pakuvad, on näiteks ERGO, Salu, IIZI, Vagner, ettevõtjate tervisekindlustust pakuvad LHV, INGES Kindlustus, Compensa Life Vienna Insurance Group, mis pakub ka vähihaiguste kindlustust. Kui te ei leia omale sobivat kindlustust, kasutage kindlustusmaaklerite abi, kes aitavad teil leida omale sobivaima lahenduse ravikindlustuse erapakkujate seast.  

Terviseportaal

Terviseportaalis saate vaadata:

• ravikindlustuse kehtivust; 
• raviarveid, mille eest on Tervisekassa tasunud;
• analüüside tulemusi ja meditsiinidokumente;
• retsepte;
• saatekirju ja tulevasi vastuvõtte;
• sõeluuringute kutseid; 
• riikliku hambaravi hüvitise jääki;
• vaktsineerimise ajalugu;
• taotleda tervisetõendeid;
• määrata esindajaid erinevate toimingute tegemiseks (näiteks retsepti väljaostmiseks).

Terviseportaali saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID kaudu.

Riigiportaal Eesti.ee

Riigiportaalis Eesti.ee saate kasutada järgmiseid Tervisekassa e-teenuseid:

• vaadata oma retsepte;
• vaadata oma ravikindlustuse kehtivust;
• vaadata oma perearsti andmeid;
• kontrollida õigust hambaravi- ja proteesi hüvitisele ja vaadata limiidi kasutust;
• saada teavet ja teha väljavõte oma töövõimetuslehest;
• kontrollida ja muuta arvelduskonto andmeid;
• tellida Euroopa ravikindlustuskaarti ja asendussertifikaati.

Eesti.ee portaali saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Logopeed 

Logopeedi teenuse tagamine lastele on Eestis kohalike omavalitsuste ülesanne ning paljud laste logopeedid töötavad koolides, lasteaedades ja hariduse tugikeskustes. 

Lisaks sellele on lastega tööle spetsialiseerunud logopeede ka logopeediakliinikutes ja haiglates. Järjekorrad laste logopeedi vastuvõtule saamiseks võivad aga olla pikad, mistõttu on oluline, et ka vanematel oleks olemas esmane info lapse kõne eakohasuse hindamiseks ning ligipääs kõneraviks vajalikule harjutusvarale. Lugege kõneravi kohta lähemalt siit. 

Tervisekassa hüvitab laste logopeedikülastuse Tervisekassa lepingupartnerite juures.  

Kui teie lapse haridusasutuses ei ole logopeedi või on lapse murega seal juba tegeletud ent vajatakse edasisi nõuandeid, erapooletut hinnangut või otsust lapse haridustee kohandamiseks, pöörduge Rajaleidjasse.

Puude tuvastamine 

Erivajadustega inimeste abivajaduse suuruse määramiseks tuvastatakse inimesel puude raskusaste ja liik. Selleks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Puude tuvastamise ja taotluse esitamise võimaluste kohta saad rohkem lugeda siit. Taotluse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Tööealised (vanuses 16–64 aastat) saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassale.

Kui terviseseisund vastab puude tingimustele, määratakse puude liik, raskusaste ning sotsiaaltoetus. Puude raskusaste tuvastatakse kuueks kuuks kuni viieks aastaks. 

Puudega isiku sotsiaaltoetus määratakse kuni ajutise kaitse staatuse lõpukuupäevani. Kui pärast seda ajutine kaitse pikeneb või saadakse elamisluba, jätkatakse toetuse maksmist.

Lugege puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemise kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Hoolekanne

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Erivajadusega lapsed

Tugiteenused erivajadusega lapsele, abi ja puhkus tema hooldajale. Tallinna linn pakub palju erinevaid teenuseid erivajadustega lastele. Rohkem infot leiate siit. 

Teenuste ja toetuse kohta informatsiooni saamiseks pöördu elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonda.

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise töövõimega (kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel) või puuduva töövõimega inimestele. Selle teenuse kaudu õpivad inimene ja tema pere, kuidas terviseseisundist tuleneva erivajaduse tõttu igapäevaelus hakkama saada.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt psühholoog, tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist. Lugege rohkem siit ja siit. 

Tallinna linna poolt pakutavad teenused erivajadustega inimestele leiad siit. 

Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Lugege lähemalt siit ja siit.