Ühiskaart on elektrooniline kontaktivaba ühistranspordi kaart, mida saab kasutada üle Eesti nii linnaliinidel kui kaugliinidel. 

Ühiskaardiga saate ühissõidukis tuvastada oma sõiduõiguse, kasutada sõidusoodustust, laadida sellele pileteid ja osta kaardile pandud raha eest pileteid. Ühiskaardi saab osta müügipunktidest ja Omniva veebipoest. See maksab kaks eurot. Kui kaotate kaardi, peate selle taaskord ostma ja isikustama. Isikustada tasuta saate siit. 

Ühiskaardi isikustamine annab võimaluse kasutada sõidusoodustusi, millest enamik kantakse kaardile automaatselt.

Lugege ühiskaardi kohta lähemalt piletiinfo kodulehelt. 

Tasuta sõiduõigust tõendava ühistranspordikaardi saab kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust ühistranspordikeskusest.

Sõidu planeerimine

Rong https://elron.ee/

Ühistransport https://web.peatus.ee/

Ühistransport Tallinnas ja Harjumaal https://transport.tallinn.ee/

Ühistransport Tartus https://tartu.pilet.ee/timetables

Linnadevaheline bussiliiklus Eestis LuxExpress https://luxexpress.eu/

Linnadevaheline bussiliiklus Eestis - https://www.tpilet.ee/

Eesti Ukrainlaste Kongress (EUK) 

EUK on suunatud ukraina kultuuri ja Eesti ukraina kogukonna rahvusliku identiteedi säilitamisele. EUK on loonud tihedaid kontakte Ukrainaga – nii riiklike struktuuridega kui ka kohalike omavalitsuste, ülikoolide, ühiskondlike organisatsioonide, aga ka ukraina organisatsioonidega üle maailma. 

Kontaktid: ukr.est.congress@gmail.com, tel 523 2275, Facebooki leht

Ukraina Kultuurikeskus 

Koduleht: www.ukk.ee, tel 5650 2572, email: labora.tallinn@gmail.com 

Ukraina Оrganisatsioonide Assotsiatsioon Eestis (UOAE) 

UOAE-sse kuulub 13 liikmesorganisatsiooni. Organisatsiooni juures tegutseb kolm pühapäevakooli Tallinnas, Valgas ja Tapal. 

Kontaktid: info@ukraine.ee, ukrainaoae@gmail.com, tel 55659763.

International Women’s Network in Estonia 

Ukraina Kultuuri Päevade korraldamine Põhjala tehases, Tallinnas

Vaadake lähemalt nende Facebooki lehelt.

Ukraina Päevakeskus Tallinnas ja Pärnus

Eestisse saabunutele on tagatud turvaline ja lapsesõbraliku kooskäimiskoht, kus igapäevaselt on lastel võimalik eakaaslastega mängida, täiskasvanutel osaleda regulaarsetel kogukonna koosviibimistel, lisaks tagada ka psühholoogiline abi individuaal- ja grupiteraapiatena. Täpsema kirjelduse tegevustest leiad siit: https://usf.ee/

Ukraina Naiste Liit Eestis

MTÜ Ukraina Kaasmaalaskond Eestis 

MTÜ Ukraina Maja Tartus 

Narva Ukraina Kaaslaskond

Sillamäe ukraina kaasmaalaste kogukond Vodograi 

Paljud omavalitsused toetavad oma piirkonnas elavate laste ja noorte huvitegevuse osalemist, kompenseerides lapsevanemale (osaliselt) lapse huviringi, trenni vms kulu spordi-, huviringi- vm toetusega. Selle kohta otsige rohkem infot oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt. 

Kui huvikoolis õppimisega kaasneb kulu, näiteks õppemaks, ja te olete 18-aastane või noorem, saab üks lapsevanematest selle tuludeklaratsiooni täites oma eelmise aasta tulust maha arvata. Lähemalt saab selle kohta lugeda Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Ülevaate Tallinna huvitegevustest leiate siit lehelt.

Huvitegevuse võimaluste osas tasub hoida silma peal oma kohaliku omavalitsuse veebilehel või Facebook’i lehel. Väiksemates kohtades hoidke end kursis kultuurimajas ja raamatukogus toimuvaga. 

Infot piirkonnas toimuvate põnevate tegevuste kohta oskavad jagada Eesti Pagulasabi kogukonnakoordinaatorid.

Noortele suunatud tegevused Tallinnas: Sofja Popova sofja.popova@pagulasabi.ee

Teatrid

Kompaktse ülevaate Eestis asuvatest teatritest leiate Eesti Teatri Agentuuri lehelt, sealsamas on kättesaadav ka üle-Eestiline mängukava.

Muuseumid

Kompaktse ülevaate Eestis asuvatest muuseumitest leiate Muuseumikaardi lehelt.

Turism

Tervikliku ülevaate RMK poolt hallatavatest matkaradadest ja teistest loodusturismi võimalustest ning üle Eesti toimuvatest loodusega seotud sündmustest leiate Loodusega Koos lehelt.

Eesti ametlik turismiinfo leht Puhka Eestis annab ülevaate väga erinevatest sündmustest ja võimalustest üle Eesti. 

Raamatukogude teenused

Raamatukogud pakuvad järgmiseid teenuseid:

• kirjanduse kojulaenutus;
• raamatute kohalkasutamine lugemissaalis;
• infootsing Internetis ja info töötlemine arvutis;
• e-kooli kasutamine.

Raamatukogudes korraldatakse erinevaid digikursusi, pakutakse võimalust mängida lauamänge, praktiseerida keelt või osaleda põnevatel üritustel. 

Leidke oma kodule lähim raamatukogu ja uurige võimalusi! 

Telli raamat koju

Raamatukogudest üle Eesti saab raamatuid otsida ja koju tellida portaali MIRKO kaudu. 

Tallinna Keskraamatukogu võimalused ukraina põgenikele

Kõik Ukraina sõjapõgenikud, kes esitavad lugejaks registreerides isikut tõendava dokumendi, saavad: 

• tasuta lugejakaardi; 
• kasutada arvuteid ja WiFit; 
• kasutada õppearvuteid distantsõppes osalemiseks, kaugtöö tegemiseks, lähedastega suhtlemiseks;
• tasuta printida, skaneerida ja koopiaid teha dokumentidest, mis on vajalikud riigiga suhtlemiseks, töö ja õppimisvõimaluste otsimiseks kokku 20 lk nädalas (alates 21. leheküljest on teenus tasuline);
• vaadata uudiseid, lugeda ajalehti ja ajakirju (eesti, vene, inglise jt keeltes);
• laenata erinevates keeltes teavikuid; kasutada e-raamatukogusid nagu näiteks OverDrive, kus on ka ukrainakeelset kirjandust;
• kasutada rühmaruume sõpradega kokkusaamiseks ja koos õppimiseks;
• vastused oma infopäringutele, nõustamist Eesti riigi teenuste kohta;
• osaleda koolitustel ja keelekohvikutes, sh veebis. Leia tasuta keelekohvik siit;
• kasutada õmblustuba ja innovatsioonilaborit;
• laenata lauamänge, pille, tööriistu, spordivahendeid ja istutamiseks seemneid;
• kohtuda võõrkeelse kirjanduse osakonnas (aadressil Liivalaia 40) igakuiste kultuurivahetuse ürituste kaudu Eestis elavate välismaalastega;
• osaleda raamatukogudes toimuvatel üritustel, sh veebis.

Tallinna Keskraamatukogu pakub põnevaid huviringe noortele. Ringid toimuvad nii raamatukogu peamajas kui haruraamatukogudes üle Tallinna. Uurige selle kohta lähemalt siit. 

Eraldi teenuseid pakutakse eakatele raamatukogukülastajatele, lugege selle kohta lähemalt siit.

Lisainfo: vko@tln.lib.ee, tel 683 0961

Spilno raamatukogu

Ukraina lastele ja noortele suunatud raamatukogu. Raamatukogus on võimalik lisaks teha erinevaid töötubasid. Täpsema info leiate siit. 

Tarbijavaidluste komisjon

Tarbijavaidluste komisjon on tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mille pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, kus vaidluses saavad osaleda kõik tarbijad, kellel on kaebus Eestis registreeritud ettevõtja vastu.

Esmalt tuleb kliendil pöörduda kaebusega kaupleja poole, kui tal on pretensioon ostetud toote või teenuse suhtes. Kaupleja on kohustatud vastama  pöördumisele 15 päeva jooksul. Alles siis, kui kaupleja ei vasta või klient ja teenusepakkuja ei jõua omavahel kokkuleppele, saad pöörduda tarbijavaidluse lahendamiseks komisjoni.

Rohkem infot on leitav Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveameti kodulehelt. 

Eesti LGBT Ühing

Psühholoogiline ja kogemusnõustamine eesti, vene ja inglise keeles. Kõneleda saab teemadel nagu seksuaalne ja sooidentiteet, endas selgusele jõudmine, kapist välja tulemine, suhted lähedastega ja kooli- või töökeskkonnas. Lugege lähemalt siit. 

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) on 2009. aastal loodud sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon. Eesti Inimõiguste Keskus tegutseb selle nimel, et luua üheskoos iga inimese inimõigusi austav Eesti. Keskuse visioon aastaks 2025 on, et Eesti on avatud ühiskond, kus inimõigused on olulised ja riiklikult tagatud ning iga inimene teab, et tema ja teiste õigused väärivad kaitsmist. Lugege lähemalt siit.

Võrdõigusvolinik

Võrdõigusvolinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes nõustab ja abistab kõiki, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud. Kui kahtlustate, et teid on diskrimineeritud tööelus või õppimisel soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, usundi, veendumuste, puude, seksuaalse sättumuse, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste või ametiühingusse kuulumise tõttu, jaga oma muret võrdõigusvolinikuga. Pöördu kantselei poole kirjalikult või lepi kokku kohtumine.

Volinik jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teostab järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris. Kui soovite diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist, aitab volinik teid kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördumisel. Volinik ise karistusi või hüvitisi ei määra. Samas saab voliniku arvamust kasutada kaaluka argumendina ka kohtus. 

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Õiguskantsler

Põhiõiguste kaitse

Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest ja kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ei rikuks oma tegevuses inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi.

Laste ja noorte õigused

Õiguskantsler täidab lasteombudsmani ülesandeid. Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega.

Puuetega inimeste õigused

Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel.

Lugege õiguskantsleri tegevuste kohta lähemalt siit. 

Võlanõustaja poole tasub pöörduda juba enne kui finantskohustused üle pea kasvavad, ent kindlasti saab sealt abi juhul kui olete sattunud rahalistesse raskustesse. Tegemist on nõustava teenusega, materiaalset abi ei osutata.

Võlanõustamine koosneb nõustamisest võlgadega toimetulekuks: kohustuste kaardistamisest tegevusplaani väljatöötamise ja elluviimiseni, kuid ka ennetavast tegevusest ehk majandusnõustamisest (sh tulude-kulude analüüs, pere-eelarve koostamine, oskusliku majandamise ja võlgade vältimise õpetamine).

Võlanõustaja juurde pääsemiseks võtke ühendust oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalosakonnaga. Lähemalt saab lugeda Eesti Võlanõustajate Liidu kodulehelt. Tallinna linnas on teenuse korraldus kirjeldatud siin.

Logopeed 

Logopeedi teenuse tagamine lastele on Eestis kohalike omavalitsuste ülesanne ning paljud laste logopeedid töötavad koolides, lasteaedades ja hariduse tugikeskustes. 

Lisaks sellele on lastega tööle spetsialiseerunud logopeede ka logopeediakliinikutes ja haiglates. Järjekorrad laste logopeedi vastuvõtule saamiseks võivad aga olla pikad, mistõttu on oluline, et ka vanematel oleks olemas esmane info lapse kõne eakohasuse hindamiseks ning ligipääs kõneraviks vajalikule harjutusvarale. Lugege kõneravi kohta lähemalt siit. 

Tervisekassa hüvitab laste logopeedikülastuse Tervisekassa lepingupartnerite juures.  

Kui teie lapse haridusasutuses ei ole logopeedi või on lapse murega seal juba tegeletud ent vajatakse edasisi nõuandeid, erapooletut hinnangut või otsust lapse haridustee kohandamiseks, pöörduge Rajaleidjasse.

Puude tuvastamine 

Erivajadustega inimeste abivajaduse suuruse määramiseks tuvastatakse inimesel puude raskusaste ja liik. Selleks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Puude tuvastamise ja taotluse esitamise võimaluste kohta saad rohkem lugeda siit. Taotluse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Hoolekanne

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Erivajadusega lapsed

Tugiteenused erivajadusega lapsele, abi ja puhkus tema hooldajale. Tallinna linn pakub palju erinevaid teenuseid erivajadustega lastele. Rohkem infot leiate siit. 

Teenuste ja toetuse kohta informatsiooni saamiseks pöördu elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonda.

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise töövõimega (kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel) või puuduva töövõimega inimestele. Selle teenuse kaudu õpivad inimene ja tema pere, kuidas terviseseisundist tuleneva erivajaduse tõttu igapäevaelus hakkama saada.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt psühholoog, tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist. Lugege rohkem siit ja siit. 

Tallinna linna poolt pakutavad teenused erivajadustega inimestele leiad siit. 

Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Lugege lähemalt siit ja siit.

Abielu sõlmimine

Kui mõlema abielluja perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse ja nad on elanud Eestis vähemalt 6 kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, saab avalduse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele esitada ka e-rahvastikuregistris või kohapeal esitades ühise avalduse. 

Lisaks on vaja esitada dokumendid ja tasuda riigilõiv. Täpsema info dokumentide kohta leiate siit.

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Samuti peab välisriigi elanik esitama abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi. Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

Tõend peab kehtima ka abielu sõlmimise päeval. Kui välismaalane ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib ta pöörduda tõendita abiellumiseks vajaliku loa saamiseks selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida.

Abielu lahutamine

Abielu saab abikaasade vastastikusel kokkuleppel lahutada maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis või notari juures, kui mõlema abikaasa elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Kui vähemalt üks abikaasa ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, lahutab abielu notar. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle lahutatakse abielu kohtus.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Lahutuse aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Üks abikaasadest võib esitada sellekohase hagiavalduse kohtusse ning põhjendama abielu lahutamise aluseid (abielusuhted on pöördumatult lõppenud). Hagiavaldus on leitav siit. 

Sünni registreerimine

Eestis registreeritakse lapse sünd, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuamet). Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Rohkem infot esitatavate dokumentide kohta leiab siit.

Lapsele nime andmine 

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime.

Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud eelmisel kalendriaastal saadud tulu kohta.

Kõige mugavam on esitada tuludeklaratsioon e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Füüsiline isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik Maksu- ja Tolliametit ning täidab residentsuse määramise vormi R

Maksuseadusest saab lugeda lähemalt Riigi Teatajast. 

Tulude deklareerimise kohta saab täiendavat infot siit. 

Pärimismenetlus

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle ka pärandaja õigused ja kohustused, sh pärandaja kohustused Maksu- ja Tolliameti ees.

Pärijate väljaselgitamiseks tuleb notarile esitada pärimismenetluse algatamise avaldus. Pärimismenetluse algatamise avalduse võib esitada pärima õigustatud isik, pärandaja võlausaldaja või muu huvitatud isik.

Notarile peab avalduse esitama ka isik, kellel oleks küll õigus pärida, kuid kes soovib pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha üksnes 3 kuu jooksul arvates päevast, millal pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärima õigustatud isik ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse ta pärandi vastu võtnuks ja ta on muutunud pärijaks.

Päritavad maksukohustused

Päritavad kohustused Maksu- ja Tolliameti ees on maksuvõlg, intressivõlg, kahjunõue ja tsiviilnõue.

Täpsemat infot pärimismeneteluse kohta saate lugeda siit. 

Piiriülesed pärandiasjad 

Kui keegi teie perest või lähedastest sureb ning teie olete pärija, saate oma pärandiasju (õigustermin: pärimine) üldjuhul lahendada:

• selle ELi liikmesriigi kohtus, kus lahkunu viimati elas;
• mis tahes ELi liikmesriigi notari juures.

Pärandiasjadega tegelev asutus kohaldab tavaliselt selle riigi õigust, kus lahkunu viimati elas – välja arvatud juhul, kui lahkunu on ise teinud valiku, et tema pärandi suhtes kohaldataks tema kodakondsusjärgse riigi õigust.

Täpsemat infot saate lugeda siit. 

Kinnisvaraportaalid ja eluaseme üürimine

Kinnisvaraportaalid Eestis 
KV.ee
Kinnisvara24
City24
Rendin

Oma üürihuvist tasub teada anda Facebooki grupis “Ukraina sõbrad Eestis” ja “Üürikorterid ilma maaklerita”, “Üürikorterid OTSE OMANIKULT”, “ÜÜRIKORTERID OTSE OMANIKULT”, “Üürikorterid Tallinnas/Harjumaal”. Lisaks on mitmeid teisi Facebooki gruppe, kus vahendatakse kinnisvarakuulutusi.

Elukoha üürimiseks sõlmige kindlasti üürileping. See tagab osapooltele selged õigused ja kohustused ning kaitseb ebasoovitavate olukordade tekkimisel. Kui maksate raha ette või tasute üüri eest sularahas, siis vormistage selle kohta kirjalik kinnitus, et raha on makstud.

Eluruumi kulude hüvitamine 

Ukrainast pärit ajutise või rahvusvahelise kaitse saanud inimestele ühekordselt makstava üürihüvitise suurus on maksimaalselt 1200 eurot leibkonna kohta. Sellega võib katta üüri, maakleritasu ja tagatisraha kulud. 

Inimene peab esmalt oma korteri üüri ise ära maksma ja alles seejärel saab taotleda kohalikult omavalitsuselt hüvitist, näidates, et olete üüri tegelikult tasunud. Selleks on kõige parem teha makse elektroonilises pangarakenduses, kus makse on nähtav. Parim viis end petturite ja probleemide eest kaitsta on tasuda kommunaalmaksed ja üür elektroonilise ülekandega.

Üürihüvitist saab taotleda ainult üks kord ning selle taotlemiseks peate olema registreerinud oma elukoha rahvastikuregistris. 

Lugege eluaseme üürihüvitise kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Tallinnas aitab üüritoetust taotleda Tallinna Rändekeskus, kus pakutakse ka muud teavet avaliku sektori teenuste kohta ja abi kohanemisel. Inimesi nõustatakse sotsiaalabi küsimustes ja vajadusel pakutakse esmast abi. 

Tallinna Rändekeskus on avatud: E 9:00–18:00, T ja N 9:00–17:00, R 9:00–16:00.
Kolmapäeviti ja nädalavahetusel on rändekeskus suletud.
E-post: ukto@tallinnlv.ee   
Infotelefon, Viber, WhatsApp, Telegram: +372 5385 9033

Lugege Tallinna Rändekeskuse kõikide teenuste kohta lähemalt siit. 

Kui teil jääb pärast kommunaalkulude ja üüri maksmist kuus vähem kui 200 eurot, peaks te abi saamiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole.

Kinnisvaratehingud

Enne kinnisvaratehingu tegemist on soovitatav kindlaks teha, kas tegemist on:

• kinnistu, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõigusega;
• ainuomandiga (kinnisasi kuulub ühele omanikule või abikaasadele);
• kaasomandiga (kinnistusraamatusse on kantud mitu omanikku).

Kõigil on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega veebilehel https://uuskinnistusraamat.rik.ee/Avaleht.aspx või https://www.rik.ee/e-kinnistusraamat.

Kinnistusraamatu kohta saab lähemalt lugeda Justiitsministeeriumi kodulehelt https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/kinnistusraamat. 

Rohkem informatsiooni kinnivara ostmise või müümisega leiad siit. 

Notar ja maksuamet

Kinnisvara ostmine nõuab sageli ka notari teenuseid. Notar kinnitab kinnisvara omandiõiguse ülemineku ning koostab vajalikud dokumendid, mis tuleb enne tehingu lõpuleviimist allkirjastada. Notaritasud võivad varieeruda sõltuvalt tehingu suurusest ning notari teenuste mahust.

Lisaks notarile tuleb kinnisvara ostmisel arvestada ka maksuameti nõudmiste ja kuludega. Näiteks tuleb tasuda maamaksu ning vajadusel ka kinnisvaramaksu. Maksuamet võib ka nõuda täiendavaid makse, kui tehinguga seoses tekib mingeid erisusi.