Töötukassa

Karjäärinõustamine aitab teha tööeluga seotud otsuseid ja planeerida karjääri. Nõustamine hõlmab nii õppimise, töökoha kui ka erialavalikuga seotud teemasid. 

Karjäärinõustajad töötavad igas Eesti Töötukassa osakonnas. Karjäärinõustamisel võivad osaleda kõik soovijad ning teenus on kõikidele tasuta. 

Broneerige aeg nõustamiseks e-töötukassas või helistage aja kokkuleppimiseks Töötukassa büroosse.

Töötukassa nõustajad pakuvad konsultatsiooni ka Rahvusvahelises Eesti Majas. 

Lugege karjääri planeerimise kohta lähemalt Töötukassa karjääriportaalist. 

Töötukassa pakub erinevaid tööturukoolitusi, lugege nende võimaluste kohta Töötukassa kodulehelt. 

Töötukassa tööklubides saab teadmisi Eesti tööturust, kandideerimisprotsessist ning töö valdkonna õigustest ja kohustustest. Lugege selle kohta lähemalt siit.

Eesti Pagulasabi

Eesti Pagulasabi annab tööturuteemalisel koolitusel ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööõigusest. Koolitusel tutvustatakse institutsioone, mis toetavad töötajat tööturule sisenemisel ning mis aitavad juriidiliste küsimuste korral. Tutvustatakse Töötukassa võimalusi ning arutletakse karjäärivõimaluste üle Eesti tööturul. 

Lugege Eesti Pagulasabi koolituste kohta lähemalt siit.  

Eesti Pagulasabi annab tööturuteemalisel koolitusel ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööõigusest. Koolitusel tutvustatakse institutsioone, mis toetavad töötajat tööturule sisenemisel ning mis aitavad juriidiliste küsimuste korral. Tutvustatakse Töötukassa võimalusi ning arutletakse karjäärivõimaluste üle Eesti tööturul. 

Lugege Eesti Pagulasabi koolituste kohta lähemalt siit.  

Eesti töövaidluskomisjon tegeleb töösuhtes tekkinud vaidluste lahendamisega kõiki osapooli neutraalselt ära kuulates. Komisjoni pöördumise põhjusteks on erimeelsused, mida inimesed ise ei ole võimelised omavahel ära lahendama nagu näiteks saamata jäänud töötasu, vallandamine jne. Töövaidluskomisjon kaalub põhjalikult kõiki esitatud tõendeid, olgu selleks tunnistajate ütlused, dokumendid, asitõendid või inspekteerimise leiud.

Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjoni pöördumisega saab aidata Ohvriabi. 

Rohkem infot on leitav siit.

Tööalane ärakasutamine on töötaja sunniviisiline töötamine töö- ja puhkeaja reegleid rikkudes ning töötajale teadlikult vale informatsiooni andmine töötingimuste kohta. Sage tööalase ärakasutamise viis on kokkulepitud töötasu mittemaksmine. 

Tööalane ärakasutamine on ka töötaja liikumisvabaduse piiramine või pidev töötaja liikumise kontrollimine, sotsiaalne isoleerimine, näiteks lähedastega suhtlemise keelamine või piiramine ning abi otsimise takistamine, füüsilise või seksuaalvägivalla kasutamine, hirmutamine ja ähvardamine, näiteks ähvardamine palga maksmata jätmise või võimudele väljaandmisega, isikut tõendavate ja reisidokumentide äravõtmine ja enda käes hoidmine. 

Inimkaubandus tööalase ekspluateerimise või sunniviisilise töö eesmärgil viitab kuritahtlikule tegevusele, mille tulemusel on töötaja pandud sundolukorda, milles on töötingimused kehvad, tööaeg pikk ja töötasu alla riikliku piirmäära (vähem maksmine), tööolud halvad või lausa ohtlikud ning võimalusi olukorra muutmiseks on vähe või puuduvad need sootuks. Sunniviisiline töö viitab mistahes tööle või teenusele, mida inimene on sunnitud tegema vastu tahtmist, ähvarduse või karistuse hirmus.

Lugege tööalase ärakasutamise kohta lähemalt Töökaitseinspektsiooni kodulehelt. 

Kui kahtlete, kas teie töökohal koheldakse teid õiglaselt ja seaduslikult, uurige tööalase ärakasutamise kohta lähemalt Ohvriabi veebilehelt.

Kui tunnete, et olete kokku puutunud tööpakkumistega seotud pettustega, tööalase ärakasutamisega või teid on meelitatud kuritegusid toime panema, siis abi saamiseks konsulteerige Ohvriabi inimkaubanduse nõustajaga telefonil 660 7320 (E–R kl 9–17) või helistage nende kriisiabitelefonil 116 006 (24/7). Võite nendega ühendust võtta ka meili teel aadressil inimkaubandus@sotsiaalkindlustusamet.ee või Facebookis. 

Oma murest võib kirjutada politseile aadressil thb.info@politsei.ee. 

Lugege inimkaubanduse kohta lähemalt ka kriminaalpoliitika teemalehelt.

Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema tööle asumise, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu.

Tasu makstakse ja kulud hüvitatakse, kui tööandja võtab tööle rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepinguga inimese, kes on Eestis elanud alla viie aasta. 

Tööandja saab taotleda Töötukassalt tööalase mentorluse tasu maksmist, kui tööandja juures töötav rahvusvahelise kaitse saaja vajab tööalast juhendamist.

Tõlketeenuse kuluna hüvitatakse rahvusvahelise kaitse saaja töötamisega seotud suulise või kirjaliku tõlketeenuse kulu (nt töötamisega seotud dokumendid).

Kvalifikatsiooni saamise kuludena hüvitatakse töötaja kutsetunnistuse, pädevustunnistuse, sertifikaadi või mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi saamisega seotud ja töötaja eest kantud kulu: eksamile eelneva konsultatsiooni, eksami ja taotletud tunnistuse tasu, sh riigilõivu.

Toetuse tingimused ja lisainfo on üleval Töötukassa kodulehel.

Kui soovite leida tööd ja töötada, kuid vajate selleks vähenenud töövõime tõttu abi, saab töötukassa just teile mõeldud teenustega abiks olla.

Töötukassa pakub puudega töötule ka muid teenuseid, millega töö leidmist ja hoidmist lihtsustada. Töötukassa poolt pakutavate teenuste kohta saab lähemalt lugeda siit. 

Inimesel, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on õigus saada põhipuhkust 35 kalendripäeva tavalise 28 kalendripäeva asemel. 

Puudega last kasvatavale vanemale on samuti ette nähtud tavapärasest soodsamad tingimused.

Töösuhte lõpetamine

Töölepingu lõpetamine töötajaga saab toimuda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Puudega inimestele erisusi tehtud ei ole. Keelatud on aga töötaja koondamine tema puude tõttu või selle alusel koondatavate väljavalimine.

Tööandja on kohustatud andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata oma ettevõttes sobival tööl.

Seega ei tohi automaatselt töölepingut lõpetada, kui töötaja terviseseisund on muutunud, vaid töötajale tuleb pakkuda võimetekohast tööd, kui selline võimalus on olemas.

Kui tööandja võtab tööle vähenenud töövõimega inimese, on ka tööandjale ette nähtud soodustuse. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja, saab taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust. Lähemalt selle kohta saab lugeda siit. 

Töötutoetus

Töötutoetusele on teil õigus, kui:

• olete Töötukassas registreeritud töötuna;
• olete töötuks jäämisele eelneva aasta jooksul käinud tööl vähemalt 180 päeva;
• teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (362,70€).

Lugege selle kohta lähemalt Töötukassa kodulehelt või helistage infotelefonile 777 3000.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitist makstakse inimesele, kes on viimase kolme aasta jooksul tasunud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süü tõttu. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saate iga kalendripäeva eest hüvitist 60 protsenti ning seejärel 40 protsenti enda varasemast keskmisest töötasust. 

Lugege selle kohta lähemalt Töötukassa kodulehelt või helistage infotelefonile 777 3000. 

Tööleping

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2024. aastal kehtiv tunnipalga alammäär on 4,86 eurot ning kuupalga alammäär 820 eurot.

Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtajaliselt sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.

E-MTAs saate kontrollida, kas tööandja on teie töötamise registreerinud õigetel alustel.

Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja peab katseajal ülesütlemisel põhjendama, millistele katseaja eesmärkidele töötaja ei vastanud.

Tööleping

Töölepinguline suhe on rangelt reguleeritud, töötajale on ette nähtud hulk seadusest tulenevaid õigusi, aga töötaja peab alluma tööandja reeglitele. See on kõige tavalisem ja tuttavam leping füüsilistele isikutele. Kui töö toimub kellast kellani, konkreetses kohas ja vastavalt tööandja korraldustele (nt kassapidaja, sekretär, klienditeenindaja), on see ainuvõimalik variant.

Võlaõiguslikud lepingud – käsundusleping ja töövõtuleping

Käsundusleping ja töövõtuleping annavad töö teostajale suurema iseseisvuse, aga nende lepingute alusel tegutsedes saab ta kaasa vähem soodustusi, suuremaid riske ja kohustusi. Tasu kokkuleppimisel peab neid aspekte meeles pidama.

Oluline on ka meeles pidada, et need lepingud peavad olema pikemad ja põhjalikumad, kehtivad ainult lepingus kirjas olevad tingimused. Töölepinguseadus ja muud töötajate soodustused automaatselt ei laiene. Kui lähetuskulude ja päevaraha hüvitamist kirjas ei ole, siis neid kulusid ei hüvitata.

Töövõtuleping ja käsundusleping on tööandjale ühelt poolt odavamad, aga teiselt poolt puudub tal kontroll protsessi üle.

Käsunduslepingu ja töövõtulepinguga tehtavad tööd võiks olla mõistlikum sõlmida mitte eraisikuna, vaid ettevõtjana.

Lepinguliikide eripärasuste kohta saab veel lugeda siit.