DocuMental nõustamine ukrainlastele

Tasuta vaimse tervise tuge Ukraina sõjapõgenikele pakub DocuMental, mille kodulehel saab täita vaimse tervise testi ning paluda videonõustamist Ukraina spetsialistidelt. 

DocuMental pakub veebipõhist vaimse tervise tuge. Seda haldab Eesti vaimse tervise kliinik DocuMentalCare, mis koostöös MTÜ Mondoga viib Eestisse jõudnud ukrainlased kokku Ukraina psühhiaatrite ja psühholoogidega, kes on Ukraina psühhoteraapia, psühhosomaatilise ja meditsiinilise psühholoogia liidu liikmed. 

Töötukassa psühholoogiline nõustamine 

Töötukassa pakub tasuta psühholoogilist nõustamist registreeritud töötutele ning oma praegusest töökohast koondamisteate saanud tööotsijatele. 

Ära kuulamist vajav inimene saab omale ise valida sobiva teenusepakkuja töötukassa lepingupartnerite seast. See on väga hea võimalus leida omale tasuta psühholoogiline nõustaja oma kodu lähedal, sest töötukassal on lepingupartnereid üle kogu Eesti. 

Küsige oma töötukassa konsultandilt psühholoogilise nõustamise teenuse kohta lähemalt ja kui tunnete, et teile oleks sellest abi, paluge konsultandilt julgelt endale seda teenust. 

Psühholoogiline nõustamine on mõeldud neile, kes tunnevad, et tööotsinguid ja tööle saamist mõjutab mõni olukord, millele on keeruline iseseisvalt lahendust leida. Olukordi, mil tunnete, et vajate asjatundlikku toetust, võib olla palju, näiteks töökoha kaotus või olete hakanud kahtlema oma võimetes ja oskustes või tööturule sisenemine valmistab teile ebakindlust ja hirmu.

Psühholoog neutraalse isikuna oskab teie olukorda kõrvaltvaatajana hinnata ja aitab teil tekkinud küsimusi ja probleeme läbi analüüsida.

Kui tunnete, et vajate psühholoogilist nõustamist, siis rääkige sellest oma töötukassa nõustajale, kes teile seda teenust täpsemalt tutvustab. Psühholoogilisele nõustamisele  saavad pöörduda inimesed, kes on töötuna arvele võetud ning koondamisteate saanud töötajad.

Töötuna arvele võetud inimestele, kes osalevad psühholoogilisel nõustamisel, makstakse ka sõidu- ja majutustoetust.

Lugege selle kohta edasi siit.

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123. Tasuta tugi eesti, inglise ja vene keeles. Emotsionaalse toe telefonile helistage, kui soovite vestelda igapäevamuredega toimetulekust. Nõustajad kuulavad teid ära, pakuvad emotsionaalset tuge ja aitavad välja selgitada, kuidas oleks kõige paremini edasi minna. Helistada võivad kõik, kelle elus on pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest rääkida. 

Samal numbril 116 123 helistage hingehoidjale, kui teil on mure enda või lähedase haiguse pärast, vajate emotsionaalset tuge, teil on eksistentsiaalsed või religioossed küsimused või kui teemaks on lein, surija ja tema lähedaste toetamine. Hingehoidja on vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustusega teoloogiat õppinud abistaja, kes on saanud väljaõppe aitamaks haigeid, kriisis olevaid või surevaid inimesi.

Vaimse tervise toe kohta chatis või video teel lugege edasi siit.

Ohvriabi kriisitelefon

Ohvriabi kriisitoe tasuta telefon 116 006 eesti, inglise ja vene keeles, kuhu helistades saab kokku leppida ka ukrainakeelse (video)nõustamise.

Ohvriabi kriisitelefon pakub tuge ja ärakuulamist kui olete kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda või on see juhtunud teie lähedase või tuttavaga. Kriisitelefoni nõustajad kuulavad, jagavad infot abivõimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad teid õigete spetsialistide juurde.

Lugege lähemalt Ohvriabi kodulehelt. 

Eesti Pagulasabi grupikohtumised

Tasuta grupipõhine programm MindSpring tähendab pagulaste omavahelisi kohtumisi sarnase kogemuse ja päritoluga treenerite juhendamisel, kes aitavad teil paremini mõista oma uut olukorda, annavad uusi teadmisi ja oskusi toimetulekuks võõral maal ja loovad aluse sotsiaalsele võrgustikule. Kohtumistel arutletakse teemadel nagu väärtused ja normid, kultuurierinevused, identiteet, stress ja muud küsimused, millega paguluses kokku puututakse.

MindSpring meetodil grupikohtumisi korraldatakse lapsevanematele, noortele ja lastele üle Eesti. Üks grupp kohtub kahe kuu jooksul kuus kuni kaheksa korda. Kohtumised toimuvad ukraina, vene ja inglise keeles ning ühes grupis on 8-10 inimest.

Programmis osalemiseks kirjutage mentalhealth@pagulasabi.ee.  

Lugege selle kohta lähemalt siit.   

Psühholoogiline nõustamine Tallinnas

MTÜ Eluliin

Psühholoogiline nõustamine vastuvõttudel ja telefonitsi eesti, vene ja ukraina keeles. Kõigil Tallinna elanikel on võimalik saada Pärnu maantee 9a asuvas keskuses tasuta psühholoogilist nõustamist viis korda. Kohtumisele registreerimine ja spetsialisti telefonitsi nõustamine: 631 4300. Lugege lähemalt siit.

Ukrainakeelne usaldustelefon 681 1700 vastab kell 19.00-23.00, eestikeelne telefon kell 19.00-07.00 ja venekeelne telefon 655 5688 samal ajal.

Tallinna Rändekeskus

Psühholoogiline abi vene ja ukraina keeles. Teenusele registreerumiseks helistage telefonil +372 5444 0784 (online-konsultatsioon) või +372 5420 0016. 

Tallinna Rändekeskuses pakutakse ka Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku konsultatsioone.  Broneerige aeg telefonil +372 5568 0942.

Tallinna Rändekeskus on avatud: E 9:00–18:00, T ja N 9:00–17:00, R 9:00–16:00.
Kolmapäeviti ja nädalavahetusel on rändekeskus suletud.
E-post: ukto@tallinnlv.ee    
Infotelefon, Viber, WhatsApp, Telegram: +372 5385 9033

Lugege Tallinna Rändekeskuse kõikide teenuste kohta lähemalt siit. 

Tallinna Põgenikekeskus

Psühholoogiline nõustamisteenus vene ja ukraina keeles. Teenusele registreerumiseks helistage telefonil 544 407 84 (online-konsultatsioon) või 542 000 16. Lugege edasi siit.

Töötukassa

Tasuta psühholoogiline, võla- ja sõltuvusnõustamine Töötukassas registreeritud töötutele ning koondamisteate saanud tööotsijatele eesti ja vene keeles. Inimene saab omale ise valida sobiva teenusepakkuja Töötukassa lepingupartnerite seast. Lugege lähemalt siit.

Tugi tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse ohvritele

Kui inimene on sattunud tööalase ärakasutamise ohvriks (ülipikad tööpäevad, väljamaksmata palk, ähvardused vms), sõlminud fiktiivse abielu, teda on sunnitud toime panema kuritegu või tegelema prostitutsiooniga, saab helistada inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile 660 7320 või kirjutada inimkaubandus@sotsiaalkindlustusamet.ee. 

Pöörduda saab anonüümselt eesti, vene või inglise keeles. Nõustajad saavad aidata suhtlusel asutustega, pakkuda sotsiaal- ja õigusnõustamist, korraldada turvalist majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi ning tõlget teenuste saamiseks.

Naiste tugikeskused

Naiste tugikeskused on mõeldud neile, kes on sattunud naistevastase vägivalla ohvriks. Keskused on igas maakonnas ja sinna on oodatud naised, vajadusel koos lastega. Teenus on tasuta kättesaadav 24/7. Naiste tugikeskuses pakutakse psühhosotsiaalset abi, psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat, juriidilist nõustamist ja turvalist ajutist majutust. Helistage 116 006 või luguege edasi siit.

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Ukraina HIV-iga elavate naiste eneseabigrupid, kus aidatakse saada juurdepääsu retroviirusevastasele ravile, kahjude vähendamise programmidele, uimastisõltuvuse ravile ja tuge LGBTIQ+ inimestele. Pakutakse psühholoogilist, sotsiaal- ja kogemusnõustamist, pereteraapiat, tugiteenuseid lastele ning toidu- ja esemelist abi. Ukraina põgenikele pakutakse ka abi suhtlemisel riigiasutustega ning dokumentide vormistamisel. Helistage infotelefonil 5870 6070 või kirjutage ehpv@ehpv.ee. Lugege lähemalt siit.

Lapsed ja noored

Paljud lapsed – sealhulgas noorukid – on kriisiolukorras eriti haavatavad. See, kuidas lapsed kriisile vastavad, sõltub nende vanusest ja arengutasemest.

Laste käitumine sõltub sellest, kuidas suhtlevad nendega täiskasvanud. Üldiselt tulevad lapsed juhtunuga paremini toime, kui nende lähedal on stabiilne, rahulik täiskasvanu.

Lastel ja noortel võib esineda sarnaseid stressireaktsioone nagu täiskasvanutel, aga ka eriomast käitumist:

• Väikelapsed võivad naasta varasema käitumise juurde (näiteks voodimärgamine või pöidla imemine). Nad võivad klammerduda hooldajate külge, hakata vähem mängima või mängida korduvalt traumeeriva sündmusega seotud mänge.
• Kooliealised lapsed võivad uskuda, et halvad asjad juhtusid nende pärast. Neil võivad tekkida uued hirmud ja nad võivad olla vähem kiinduvad, tunda end üksinda ja hõivata end kriisis olevate inimeste kaitsmise või päästmisega.
• Noorukid võivad tunda tühjust, samuti oma sõpradest erinemist või eraldatust. Neil võib esineda riskikäitumist ja negatiivseid hoiakuid.

Mida saab kriisiolukorda sattunud laste ja noorte heaks ära teha? 

• Andke lastele ja noorukitele aega ja tähelepanu. 
• Pakkuge lastele võimalusi mängida ja lõõgastuda.
• Aidake neil hoida regulaarseid igapäevategevusi.
• Kui lapsed kardavad või klammerduvad, siis lubage neil jääda teie lähedusse.
• Meenutage neile, et nad on kaitstud. 
• Esitage juhtunu kohta fakte ja selgitage, mis parasjagu toimub.
• Selgitage, et nad ei süüdistaks ennast halbade asjade pärast, mis on juhtunud.
• Laske neil kurvastada. Ärge oodake, et nad oleksid tugevad.
• Kuulake hinnangut andmata ära nende mõtted ja hirmud.

Eestis pakutakse lastele mitmekülgset tuge. Ärge kahelge, kui mõtlete nõu või abi küsimisele – olukorda saab alati parandada. 

Tallinna Rändekeskus

Tallinna Rändekeskus pakub nõustamist lastekaitse küsimuses ja korraldab noortetööd.  Lastele on avatud järelevalveta mängutuba. Keskuses on internetipunkt ja tasuta wifi.

Tallinna Rändekeskus on avatud: E 9:00–18:00, T ja N 9:00–17:00, R 9:00–16:00.
Kolmapäeviti ja nädalavahetusel on rändekeskus suletud.
E-post: ukto@tallinnlv.ee    
Infotelefon, Viber, WhatsApp, Telegram: +372 5385 9033

Lugege Tallinna Rändekeskuse kõikide teenuste kohta lähemalt siit. 

Koolipsühholoogide nõuandeliin

Koolipsühholoogide Ühingu nõuandeliin 1227 on tasuta anonüümne võimalus pidada nõu kogenud koolipsühholoogiga. Helistada võivad õpilased, kooliõpilaste ja lasteaialaste vanemad, õpetajad ja teised lastega töötavad spetsialistid. Ukraina keeles pakutakse nõu iga kuu esimesel teisipäeval. Lugege lähemalt siit.

Lasteabi telefon

Tasuta Lasteabi telefonile 116 111 (24h) on oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Vajadusel edastatakse informatsioon spetsialistidele, näiteks lastekaitsetöötajatele või politseile. Lasteabitelefonile helistaja saab jääda anonüümseks. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. Mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas.

Lasteabisse saab pöörduda ka veebivestluse kaudu kodulehel või kirjutades info@lasteabi.ee.

Lastekaitse Liit 

Koostöös Eesti Advokatuuriga pakutakse tasuta nõustamist perekonnaõiguslikel teemadel. Uurige lähemalt kodulehelt.

Eesti Pagulasabi 

Tasuta grupipõhine programm MindSpring. Pagulaste omavahelised kohtumised sarnase kogemuse ja päritoluga treenerite juhendamisel aitavad paremini mõista uut olukorda, annavad uusi teadmisi ja oskusi toimetulekuks võõral maal ja loovad aluse sotsiaalsele võrgustikule. Kohtumistel arutletakse teemadel nagu normid ja väärtused, kultuurierinevused, identiteet, stress ja muud küsimused, millega paguluses kokku puututakse.

MindSpring grupikohtumisi korraldatakse lapsevanematele, noortele ja lastele üle Eesti. Üks grupp kohtub kahe kuu jooksul kuus kuni kaheksa korda. Kohtumised toimuvad vene, ukraina ja inglise keeles ning ühes grupis on 8-10 inimest.

Programmis osalemiseks kirjutage mentalhealth@pagulasabi.ee ja lugege selle kohta lähemalt siit.  

Peaasi.ee nõustamine

Peaasi.ee tasuta psühholoogiline nõustamine 16–26-aastastele noortele, kes otsivad abi vaimse tervise probleemide korral.

Vaimse tervise infoportaalis peaasi.ee saab vaimse tervise abi küsida e-kirja teel eesti, vene ja inglise keeles.

Peaasi.ee korraldab ka vaimse tervise kohvikuid, mis on vabas õhkkonnas kohtumised vaimse tervise vabatahtlikega, kes nõustavad ja pakuvad tuge eesti, inglise ja vene keeles. 

Lugege lähemalt siit.

Rajaleidja psühholoogiline nõustamine

Psühholoogiline nõustamine noortele eesti, vene ja ukraina keeles. Ukrainast pärit psühholoogid saavad abivajajad nõustada üle Eesti. Psühholoogide juurde saab tasuta nõustamisaega broneerida, helistades telefonile 735 0700 või kirjutades rajaleidja@harno.ee. Online-registreerimine on siin. 

Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskus

Nõustamiskeskusesse võib pöörduda, kui on soov endas selgusele jõuda, suhteid parandada või saada tuge elu kriisihetkedel. Nõustamisele võib minna üksi, koos partneri või kogu perega. 16-19-aastastele noortele pakutakse psühholoogilist nõustamist tasuta.  

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Kiire terviseabi

Kiirabi telefoninumber on 112. 

Kui tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus – peab inimene ise kutsuma kiirabi või pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kõikidel Eestis viibivatel inimestel on õigus saada tasuta erakorralist terviseabi, sealhulgas kiirabiteenust, ka välismaalastel ja neil, kel pole tervisekindlustust. 

Kiirabi abistab inimesi, kes vajavad abi vigastuse või ägeda haigestumise korral. Kiirabi diagnoosib, annab esmast abi ja juhised raviks ning vajadusel viib abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.

Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220 (teie tavatariifi minutihind) või nende tasuta lauatelefonil +372 634 6630 (ka välismaalt helistamiseks). 

Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16 662.

Lugege kiirabiteenuse kohta lähemalt Terviseameti kodulehelt. 

Erakorralise abi osakond (EMO)

Vältimatut abi vajav inimene võib ka ise minna lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. 

Erakorraline arstiabi on mõeldud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine, näiteks, kui kahtlustate, et teie või teie lähedase tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse. 

Lugege selle kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.

Perearstid 

Perearstid pakuvad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele (abi saamiseks ei pea kuuluma perearsti nimistusse). Perearstid saavad välja kirjutada antidepressandid ja suunata teid näiteks psühholoogi vastuvõtule. 

Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiab siit. Kui te ei leia omale perearsti, kirjutage sellest Tervisekassale info@tervisekassa.ee või helistage 669 663. 

Psühholoogid

Tervisekassa tasub ravikindlustusega patsientide psühholoogi visiidid asutustes, millega on sõlmitud partnerlusleping. Psühholoogi juurde vastuvõtule minemiseks on vaja saatekirja. Tervisekassa partnerlepingutega psühholoogide kontaktid leiab siit.

Tartus soovitab linnavalitsus pöörduda Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusesse aadressil Vaksali 14, kus pakutakse psühholoogilist nõustamist ka vene keeles. Kui abivajaja elukoht on registreeritud Tartu linnas, tasub psühholoogilise nõustamise eest linnavalitsus. 

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Psühhiaatrid

Tervisekassa tasub ravikindlustusega patsientide psühhiaatri arstivisiidid, kui teenusepakkujaga on sõlmitud partnerlusleping. Nende kontaktid leiab siit. Psühhiaatri vastuvõtule minemiseks pole perearsti saatekirja vaja.

Peaasi.ee

Vaimse tervise esmaabi koolitused. Kuidas märgata abivajajat ja millist nõu anda inimesele, kelle käitumises on ohumärke? Kuidas abistamisel hoida turvalisi piire ja iseennast?

Lugege lähemalt siit.

Eesti Punane Rist

Eesti Punase Risti psühholoogilise esmaabi koolitused põgenike ja vabatahtlike poolt, kes on võtnud südameasjaks siia saabunud Ukraina põgenike toetamise. Kolmepäevasele koolitusele on oodatud inimesed, kes soovivad oma teadmisi psühholoogilise esmaabi vallas täiendada ja sel viisil põgenikele toeks olla. Koolitusel osalemiseks kirjutage diana.paade@redcross.ee. 

Lugege lähemalt Punase Risti kodulehelt. 

Convictus Eesti

Convictus Eesti toetab sõltuvusaineid tarbivaid inimesi ja nende lähedasi, et neil oleks võimalik elada täisväärtuslikku elu. Keskustes on võimalik saada muuhulgas psühholoogilist abi, nõustamist tervise teemadel, sotsiaal- ja kogemusnõustamist, puhtaid tarvikuid ja kondoome ning HIV- ja C-hepatiidi kiirtestimise võimalust. Nõustamine toimub eesti ja vene keeles.

Lugege lähemalt nende teenuste kohta Convictus Eesti kodulehelt.

Rehabilitatsioonikeskus

Päästearmee Lootusemaja rehabilitatsioonikeskus on kõigile alko- ja narkosõltuvusest vabaneda soovivatele meestele alates 18. eluaastast. Rehabilitatsiooniprogramm “Elav lootus” kestab üheksa kuud. Programmi kuulub majutus, hingeline vaimulik nõustamine, võlanõustamine, grupi- ja tööteraapia ning võimalusel peresidemete taastamine. 

Lugege lähemalt nende kodulehelt. 

Vaimne tervis

Hea vaimne tervis tähendab seda, et tunnete ennast emotsionaalselt hästi, olete oma eluga rahul, tunnete ennast kindlalt nii oma isiklikus elus kui ka teistega suheldes.

Maailmas toimuvad aga sõjad ja loodusõnnetused, mis võivad mõjutada nii üksikuid inimesi ja perekondi kui ka terveid kogukondi. Inimesed võivad kaotada oma kodud või lähedased, avastada end perest eraldatuna, sattuda hävingu või surma tunnistajateks.

Pagulaste vaimne tervis on seetõttu erilises ohus, sest suure tõenäosusega on nad pidanud põgenema sõja või tagakiusamise eest. See on väga stressirohke elukogemus, sest hakkama peab saama paljude kaotustega ning samal ajal ehitama üles oma uut elu võõras riigis.

Paljud inimesed võivad tunda, et juhtunu rõhub neid, ajab segadusse või muudab ebakindlaks. Nad võivad tunda, et on hirmunud, ärevad, justkui tardunud või tõrjutud. Mõni inimene võib reageerida kergelt, ent mõni teine raskemalt. 

Tähtis on teada, et on täiesti normaalne tunda kurbust, kui olete kaotanud midagi olulist, ning on normaalne, et võõras keskkonnas on esialgu raske hakkama saada. Nende tunnete pärast ei ole tarvis tunda süüd ega häbi, vaid nendega saab õppida toime tulema. 

Kui teie vaimne heaolu on häiritud, näiteks tunnete, et elu on väga raske ja olete kaua kurvameelne või depressiivne, siis teadke, et olukorda saab alati parandada. Oma vaimse tervise turgutamiseks saate üht-teist ära teha ise, aga kui teil tekivad küsimused, tehke mõni vaimse tervise test ja lugege vaimse tervise teemade kohta lähemalt. Abi on alati olemas.

Vaimse tervise probleemi tunnused

Allpool on toodud nimekiri vaimse tervise halvenemise tunnusmärkidest. Mõelge, kui paljudesse kastikestesse te teeksite linnukese. Hinnake, kas tulete oma muredega üksi toime või oleks abiks, kui saaksite nendest kellegagi rääkida.  

Tunded

• Kindla põhjuseta hirm ja ärevus
• Alaväärsustunne
• Pole huvi teha asju, mis teile tavaliselt meeldivad
• Abitus ja lootusetus
• Üksindustunne
• Hirm kaotada kontrolli oma elu üle
• Hirm hulluks minna
• Millestki ilmaoleku tunne
• Igapäevaelu masendab
• Pidevad hirmuunenäod

Mõtted

• Raske on otsuseid langetada
• Raske on asju meelde jätta
• Keskendumisraskused
• Korraga on liiga palju mõtteid peas
• Enesesüüdistamine
• Enesetapumõtted
• Häirivate kogemuste sage meenumine
• Pidevad muremõtted

Käitumine ja suhtlus

• Ei soovi olla teiste seltsis
• Raske teisi usaldada
• Kalduvus teiste peale kergesti ärrituda

Keha

• Magamisraskused
• Raske lõõgastuda
• Väsimus ja kurnatus
• Nutuhood
• Pearinglus
• Peavalud
• Seedehäired
• Rindkerevalu
• Selja- ja kaelavalu
• Valjude helidega seotud ebamugavus
• Muud füüsilised sümptomid, millel ei ole füüsilisi põhjusi

Erakorralist arstiabi vajavad: 

• inimesed, kes on nii endast väljas, et ei suuda enda või oma laste eest hoolitseda;
• tõsiste, eluohtlike vigastustega inimesed; 
• inimesed, kes võivad endale haiget teha;
• inimesed, kes võivad teistele haiget teha.

Raske või pikaajalise stressireaktsiooniga inimene võib vajada rohkem tuge kui vaid psühholoogiline esmaabi, kui ta ei suuda toime tulla oma igapäevaeluga või on ohuks iseendale või teistele. Veenduge, et sügavas stressis inimest ei jäetaks üksi. Püüdke teda kaitsta kuni reaktsiooni möödumiseni või kuni leiate abi piirkonna tervishoiutöötajatelt, teistelt kogukonna liikmetelt.

Enamik inimesi taastub aja jooksul hästi, eriti kui neil õnnestub rahuldada oma põhivajadused ja neile pakutakse tuge.

Iseenda toetamine

Läbikäimine teistega

Me tunneme end hästi, kui oleme ümbritsetud positiivsete ja toetavate inimestega (pere, sõbrad, partnerid jne), tunneme end tunnustatuna ja armastatuna ning saame sama tunda ka teiste suhtes, näiteks teiste eest hoolitseda ja abivalmis olla. 

Seepärast looge ka uues keskkonnas sõprussuhteid, tutvuge uute huvitavate inimestega ja osalege seltskondlikes tegevustes. Võtke osa erinevatest üritustest – isegi kui esimese hooga tundub, et selleks pole energiat.

Füüsiline aktiivsus

Liikuge iga päev vähemalt 30 minutit, soovitavalt õues. Kui keha lõdvestub, teeb seda ka mõistus. Füüsiline aktiivsus parandab meeleolu, und, annab energiat ning tõstab enesekindlust ja enesehinnangut.

Füüsiline aktiivsus ei tähenda, et peate sporti tegema või jõusaalis käima – võtke näiteks rohkem aega lastega aktiivselt mängimiseks ja kodu koristamiseks.

Enese eest hoolitsemine

Kujundage välja head harjumused, leidke aega, et regulaarselt teha midagi, mis teile meeldib.

Tegele millegagi, milles olete hea. See annab tunde, et teie tegemised õnnestuvad.

Püüdke toituda tervislikult ja tasakaalustatult. See, mida sööte ja joote, mõjutab teie enesetunnet, mõtlemist ja käitumist.

Hoolitsege oma kodu ja ümbruskonna eest, sest meid ümbritsev keskkond mõjutab samuti meie vaimset seisundit. 

Püüdke piisavalt magada, sest puhanud pea aitab väga palju kaasa vaimsele heaolule.

Kui magamisega on probleeme, siis püüdke vältida päevast magamist ja enne uneaega kohvi joomist, uudiste vaatamist, netis surfamist ning muid tegevusi, mis ergutavad ja erutavad. 

Mõelge igal õhtul kolmele asjale, mille eest saate oma elus või tänases päevas olla tänulik.

Kõige selle juures ärge olge enda vastu liiga karm: kui kõik kohe ei toimi, ei ole midagi valesti, muutused tulevad alati väikeste sammude kaupa.

Kust abi otsida?

Sageli aitab lihtsalt pere ja sõpradega asjadest rääkimine, kuid vahel võib vaja minna teistsugust abi. Võib-olla oleks hea, kui räägiksite oma murest perearstile, kes saab tuvastada, kas teil võib olla depressioon? Tema saab teile välja kirjutada antidepressandid ning saatekirja psühholoogi juurde. Psühholoogilist nõustamist ja tuge pakutakse ka väljaspool perearstisüsteemi. 

Meie vaimuseisundid ongi vahelduvad ja kui vahel tundub, et kõik on väga halvasti, siis ei pea see kindlasti nii jääma. Iga teine inimene kogeb mingil hetkel oma elu jooksul vaimse tervise probleeme. Alati leidub abi – te ei ole üksi.