Teekond Eestisse

Viisavaba reisimine annab õiguse viibida Schengeni ala liikmesriikides 90 päeva 180 päeva jooksul. Eestis seda piirangut Ukraina sõjapõgenikele ei ole. Euroopas reisimiseks vajalikest dokumentidest lugege lähemalt Euroopa Liidu kodulehelt. 

Ukrainast saab lahkuda maismaad pidi. Mõistlik on liikuda esmalt sõjapiirkonnast eemale lääne suunas ja seejärel lahkuda Poola, Ungari, Slovakkia või Rumeenia kaudu riigist. Eestisse tulekul vältige teekondi, mis viivad Valgevenesse ja Venemaale. 

Eestisse reisimise kohta lugege lähemalt Eesti Välisministeeriumi kodulehelt, leheküljelt Reisi Targalt ning Ukraina teemalehelt kriis.ee. Välisministeeriumil tegutseb ka veebikonsul Facebookis. 

Välisministeeriumi 24/7 infotelefon hädaolukorra puhuks välisreisil: +372 5301 9999

Eesti piiri ületamine

Eesti ja teiste Schengeni liikmesriikide vahelisi riigipiire võib ületada igal ajal meelepärases kohas – see kehtib Rootsi, Soome ja Läti riigipiiride ületamise kohta.

Eesti Schengeni ala välispiiri saab ületada Tallinna piiripunktis, rahvusvahelisele liiklusele avatud sadamates ning Eesti ja Venemaa vahelistes piiripunktides nende lahtiolekuaegadel. Schengeni ala välispiiri ületamist mujalt kui piiripunkti kaudu või väljaspool selle lahtiolekuaegu loetakse riigipiiri ebaseaduslikuks ületamiseks.

Liikumine Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelistes piiripunktides on piiratud. Politsei ei soovita Eestist Venemaale reisida. 

Piiril võetakse vastu pagulase rahvusvahelise kaitse taotlus või fikseeritakse Ukraina sõjapõgeniku ajutise kaitse taotluse soov. Antakse infot Eestis viibimise kohta. 

Lugege Eesti piiri ületamise kohta lähemalt Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. Eesti riigipiiri ületamist reguleerib riigipiiri seadus.

Riiki sisenemiseks vajalikud dokumendid

Kuigi Schengeni ala sisepiiride ületamisel isikute kontrolli ei toimu, tuleb kaasas kanda passi või isikutunnistust (ID-kaarti), kuna ametivõimudel on õigus kontrollida isikut tõendavaid dokumente. Lugege selle kohta lähemalt Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. 

Ukraina kodanikud saavad Eestisse tulla viisavabalt, kui neil on biomeetriline pass. Samuti ei nõuta viisat nende pereliikmetelt (abikaasad, lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad). Perekondade ühtsuse säilitamiseks saavad ilma viisata Eestisse tulla ka Ukraina kodanike elukaaslased. Ilma biomeetrilise passita lubatakse Eestisse Ukraina kodanikud, kes on sõjapõgenikud ja kes taotlevad ajutist või rahvusvahelist kaitset. 

Ukraina kodanikel, kes olid enne 24. veebruari 2022 Eestis või kes elasid kuni selle ajani Ukrainas ja lahkusid sealt sõja tõttu, on õigus Eestis viibida seni, kuni kehtib Euroopa Nõukogu otsus ajutise kaitse kohaldamise kohta (välismaalaste seadus § 30914). Seega annab see õiguse Eestis viibida otse seadusest tulenevalt, viisat vaja ei ole. 

Ajutist kaitset saavad taotleda ka mõne teise riigi kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse, samuti nende pereliikmed. Ajutine kaitse alusel antakse aastane elamisluba, mis annab selle saajatele samasugused õigused nagu Eesti elanikele.

Transiidil olevaid ukraina pagulasi aitab Eestis heategevuslik vabatahtlike organisatsioon MTÜ Mariupoli Sõbrad, kes pakuvad nõustamist, aitavad planeerida reisi ja transporti, abistavad põgenikke igapäevastes küsimustes, majutusega jne. Lugege lähemalt Mariupoli Sõprade kodulehelt. 

Ukraina dokumendid

Ukraina suursaatkond Eestis viib läbi Ukraina passi ja ID-kaardiga seotud toiminguid ja annab abi reisidokumentide puudumise korral. Neile, kel on Ukraina sisepass või sünnitunnistus, saab suursaatkond väljastada tõendi, kus isikuandmed on kirjas ladina tähestikus. Lugege saatkonna teenuste kohta lähemalt nende koduleheküljelt. 

Ukraina biomeetrilist passi (välispassi) ja ID-kaarti saab taotleda ka mujal Euroopas asuvatest Ukraina passikeskustest. Lugege lähemalt Ukraina passikeskuste kohta nende kodulehelt.

Alaealise piiriületus

Alaealiste dokumentide suhtes kehtib põhimõte “igal inimesel oma dokument”. Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea aga olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa, elamisloa või elamisõiguse andmed. 

Saatjaga reisivate alaealiste puhul kontrollitakse piiril, kas saatja on nende vanemlik hooldaja. Kui laps tuleb Eestisse koos tuttava või pereliikmega, kes ei ole ta seaduslik hooldaja, soovitatakse piiriületuse lihtsustamiseks alaealisele kaasa anda käsikirjas luba, kus on kirjas tema vanemate kontaktandmed.

Alaealisel välismaalasel, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis varjupaika, lubatakse Eestisse siseneda pärast varjupaigataotluse esitamist Politsei- ja Piirivalveametile, kes korraldab ka tema edasise liikumise.

Lugege lähemalt alaealiste piiriületusest Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. 

Saatjata alaealisele on vaja määrata Eestis seaduslik esindaja ehk eestkostja, kes hoolitseb lapse heaolu eest ning esindab teda vajalikes toimingutes (nt toetuste taotlemine, pangakaardi vormistamine, ravi üle otsustamine jms). Eestkoste seadmise kohta lugege lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus, kuhu laps sisse kirjutatakse. Kui sissekirjutust ei ole, teeb seda kohalik omavalitsus, mille halduspiirkonnas laps elab.

Eestkostja määrab kohus. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus. Kuna kohtumenetluse ja asjaajamise keeleks on eesti keel, saab selleks paluda tõlketeenuse hüvitamist kohalikust omavalitsusest. Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Loomadega reisimine

Loomaomaniku või volitatud isikuga võib kaasas olla kuni viis looma. Erandina võib lemmikloom piiri ületada ka kuni viis päeva enne või pärast omaniku liikumist. Sellisel juhul peab esitama kirjalikud tõendid, mis tõendavad omaniku liikumist (näiteks lennuki- või laevapiletid). Tavareisi puhul ei saa eesmärk olla loomade müümine ega omaniku vahetamine.

Selleks, et reisida koera või kassiga Ukrainast Eestisse, peavad loomad olema märgistatud mikrokiibiga, vaktsineeritud marutaudi vastu ning neile peab olema määratud antikehade tiiter. Loomaga peab kaasas olema veterinaarsertifikaat. 

Lugege lähemalt lemmikloomadega reisimise kohta Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt. 

Varjupaik Eestis

Rahvusvaheline kaitse võimalused 

Rahvusvahelise kaitse ehk varjupaiga andmisega pakub riik õiguskaitset inimestele, kes on olnud sunnitud oma päritoluriigist tagakiusamise või ebaturvalisuse tõttu lahkuma. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõttu Eestis reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. 

Rahvusvahelist kaitse taotleja peab esitama avalduse Politsei- ja Piirivalveametile, kes vaatab taotluse läbi ja otsustab kaitse andmise.  

Kui inimene vajab majutuskeskuse teenust, suunatakse ta Sotsiaalkindlustusameti majutuskeskusesse, kus pakutakse vajalikke teenuseid menetluse lõpuni. 

Rahvusvahelise kaitse elamisluba on kolme liiki:

Pagulase staatus ehk rahvusvaheline kaitse antakse inimesele, kel on põhjust karta, et päritoluriigis hakatakse teda tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast taga kiusama. Selle rahvusvahelise kaitse alusel antud elamisloa pikkus on kolm aastat.

Täiendav kaitse. Kui inimene ei vasta pagulase staatuse kriteeriumidele, kuid teda ähvardab päritoluriigis tõsine oht, näiteks surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik kohtlemine, võib ta saada täiendava kaitse. Sel alusel antud elamisloa pikkus on üks aasta.

Ajutine kaitse. Ajutine kaitse on erandlik meede, mida praegu rakendatakse Euroopa Liidu tasemel Ukrainast sõja eest põgenenud välismaalaste suhtes, kelle elu või heaolu on ohus, nii et neil ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma kodumaal elada. Ajutise kaitse alusel antud elamisloa pikkus on üks aasta.

Enne riiki sisenemist saab esitada varjupaigataotluse piirivalveametnikule ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Seda võimalust tuleb kasutada juhul kui välismaalasel ei ole kehtivat viisat, reisidokumente ega Eesti elamisluba.

Kui välismaalane on juba Eestis, siis tuleb varjupaiga taotlemise sooviga pöörduda ükskõik millisesse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Tallinnas saab rahvusvahelist kaitset taotleda ainult Põhja prefektuuri teeninduspunktis aadressil Pärnu mnt 139.

Ajutine kaitse ukrainlastele

Eesti pakub ajutist kaitset neile Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid kuni 24. veebruarini 2022 Ukrainas ja põgenesid siis sõja eest. Ajutine kaitse annab elamisloa üheks aastaks. 

Ajutise kaitsega saavad Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed sarnased õigused Eesti elanikega, nagu näiteks ligipääsu sotsiaalteenustele ning õiguse töötada ja haridust omandada. Samuti kaasneb sellega vabalt liikumise õigus Euroopa Liidus. 

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Ajutise kaitse taotlemiseks ei pea olema biomeetriline pass, piisab sisepassist. Taotluse esitamiseks broneerige aeg Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel. 

Ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab esitada kolm kuud kuni üks kuu enne kehtivuse lõppu Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses asylum.politsei.ee. 

NB! Soovitame ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse aja politsei kodulehel broneerida juba varakult, sest vabu aegu ei pruugi kiiresti leiduda.   

Juhul, kui ajutise kaitse elamisluba on juba kehtetuks muutunud, saab ajutise kaitse pikendamise taotluse esitada Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses.

Alates 10. septembrist 2023 on ajutise kaitse pikendamiseks vajalik Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalis teha endast dokumendi jaoks digikioskis uus foto.

Välismaalasele ajutise kaitse andmist reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. 

Rahvusvaheline kaitse 

Välismaalased, sealhulgas Ukraina kodanikud ja elanikud, kes kardavad kodumaal tagakiusamist rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu, saavad Eestis taotleda rahvusvahelist kaitset. 

See kehtib ka neile, kelle tagasipöördumine kodumaale võib kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse, piinamise või inimväärikust alandava kohtlemise või neid võidakse relvakonflikti tõttu karistada või nende suhtes rakendataks vägivalda.

Pagulasele antakse kolmeaastane elamisluba, mida pikendatakse kolme aasta kaupa. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba, mida pikendatakse kahe aasta kaupa.

Rahvusvahelise kaitse taotlejal, kelle Eestis viibimise ainuke seaduslik alus on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, ei ole lubatud Eestis töötada seni, kuni tema taotluse suhtes ei ole kuni kuue kuu jooksul tehtud otsust. Kui taotleja viibis enne taotluse esitamist Eestis seaduslikult ja ta võis töötada, siis kaitse taotlemise ajal töötamise õigus jätkub.

Rahvusvahelise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab esitada neli kuud enne selle kehtivuse lõppu Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil asylum.politsei.ee või Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses. 

Rahvusvahelise kaitse pikendamiseks teenindussaalis on vajalik endale broneerida aeg.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmist reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

Rahvusvahelise kaitse taotlemiseks saab pöörduda:

Pärnu mnt 139, Tallinn

H. Tammsaare pst 61, Pärnu

Rahu tn 38, Jõhvi

Riia tee 132, Tartu

Isikut tõendavad dokumendid

Elamisloakaart on Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elava välismaalase kohustuslik isikut tõendav dokument. Elamisloakaarti saab lisaks tavapärasele isiku tõendamisele kasutada ka enda isiku tuvastamiseks elektroonilises keskkonnas ning digitaalallkirja andmiseks. Elamisloakaart ei kehti reisidokumendina. Selleks on kodakondsusjärgse riigi pass või Eestis välja antud välismaalase pass.

Mittekodanikud vajavad välismaalase passi. Välismaalase pass antakse välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba ning kui on tõendatud, et tal puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.

Välismaalased saavad lisaks välismaalase passile oma isikut tõendada ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi ja meresõidutunnistusega. Eesti saatkonnad ja aukonsulid annavad välismaalasele välja tagasipöördumise loa. 

Elukoha registreerimine

Eesti rahvastikuregister

Kui olete saanud Eestis ajutise või rahvusvahelise kaitse ja elamisloa, peate oma elukoha andmed registreerima Eesti rahvastikuregistris. Seda saate teha kohalikus omavalitsuses, kus elate või veebiaadressil www.rahvastikuregister.ee. 

Pärast elukoha registreerimist on teil õigus Eesti elanikule mõeldud teenustele ja toetustele nagu näiteks sotsiaalabi, tervishoiuteenus, tasuta ühistransport või kooli- ning lasteaiakoht.

Elukoha registreerimiseks tuleb esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek. Kui üürileping on olemas, siis sellest piisab ja omaniku nõusolekut täiendavalt ei ole vaja.

Kui kolite ühest linnast, linnaosast või vallast teise, peate uuendama oma andmeid ka rahvastikuregistris. Seda on vaja, et omavalitsus saaks planeerida lasteaia- ja koolikohti, maksta toimetulekutoetust ja eluaseme üüri hüvitist.

Elukoha registreerimise ja andmete muutmise kohta lugege lähemalt Eesti.ee leheküljelt. 

Õigusnõustamine

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Inimõiguste Keskus pakub varjupaigataotlejatele, rahvusvahelise kaitse saanutele ja kodakondsuseta inimestele tasuta nõustamist varjupaiga- ja kinnipidamismenetluses, esindamist ametiasutustes, sh kohtutes, abi riigi õigusabi taotlemisel ja õigusnõustamist rahvusvahelise kaitse saanutele. Keskuse poole võib pöörduda juriidilise nõu saamiseks ka perede taasühendamisel. 

Abi saamiseks kirjutage e-posti aadressil asylum@humanrights.ee või helistage telefoninumbritel (+372) 644 5148 või (+372) 5440 0550, et leppida kokku sobiv aeg nõustamiseks. Lugege keskuse teenuste kohta lähemalt nende kodulehelt.

Eesti Advokatuur

Kui olete põgenenud Ukraina sõja eest ja vajate Eesti advokaatidelt tasuta õigusnõustamist, võite pöörduda Eesti Advokatuuri liikmete poole.

Lugege tasuta õigusteenuse nõustamise kohta lähemalt Eesti Advokatuuri kodulehelt.

Tallinna Rändekeskus

Tallinna Rändekeskuses pakutakse tasuta õigusabi rahvusvahelise kaitse küsimustes koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega (vajalik eelregistreerimine telefonil +372 5385 9033). 

Koostöös Õigusteenuste Bürooga pakutakse madala sissetulekuga inimestele tasuta õigusnõustamist. Registreerimine telefonil +372 5385 0005 (esmaspäevast neljapäevani 10-16).

Tallinna Rändekeskus on avatud: E 9:00–18:00, T ja N 9:00–17:00, R 9:00–16:00.
Kolmapäeviti ja nädalavahetusel on rändekeskus suletud.
E-post: ukto@tallinnlv.ee    
Infotelefon, Viber, WhatsApp, Telegram: +372 5385 9033

Lugege Tallinna Rändekeskuse kõikide teenuste kohta lähemalt siit. 

HUGO.legal

HUGO.legal pakub tasuta õigusnõustamist Eestis elavatele inimestele kahe tunni vältel. Tasuta õigusnõu saavad kõik, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Lapse õigusi puudutavate perekonnaasjade puhul on sissetuleku piirmäär 2000 eurot. Lugege lähemalt nende kodulehelt. 

Õigusteenuste Büroo

Õigusteenuste Büroo juristid annavad vähekindlustatud inimestele tasuta õigusabi Tallinnas, Tartus, Rakveres, Jõhvis, Paides, Viljandis, Pärnus ja mitmetes teistes Eesti linnades.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Eakatele jagab tasuta õigusabi Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Võrus, Jõgeval, Keilas ja Paides. Lugege lähemalt siit. 

Lastekaitse Liit

Perekonnaõiguse küsimustes saab tasuta abi küsida Lastekaitse Liidust.

Naiste tugikeskused

Seksuaalvägivalla ohvritest naised saavad tasuta õigusnõustamist naiste tugikeskustest üle Eesti.

Puuetega Inimeste Koda

Puuetega Inimeste Kojast saavad tasuta nõu küsida puudega inimesed ja nende lähedased.

Eesti Juristide Liit

Tallinnas jagavad juuratudengid tasuta õigusabi Tallinna linnakantselei teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I korrus). Nõustamisajad leiate Eesti Juristide Liidu veebilehelt. 

Iga Tallinna elanik saab oma küsimuse esitada tudengist praktikandile. Teenuse kasutamiseks saake oma küsimus e -postile ejl@juristideliit.ee või helistage telefonidel 631 3002 või 6314 466.

Tööõigusnõustamine

Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusteenistuse tööõigusnõustaja nõustab tööõigusalastes küsimustes e-posti teel. Konsultatsioonid on tasuta.

Küsimused võivad puudutada kõiki tööõiguse valdkondi, näiteks töölepingut, puhkust, töötasu, töö- ja puhkeaja küsimusi, aga ka kollektiivseid töösuhteid. Samuti saab konsultatsioone vajalike dokumentide vormistamisel.

Küsimustele vastab Jelena Koffal aadressil Jelena.Koffal@tallinnlv.ee ja telefoninumbril 640 4219.

Jurist Aitab

Igapäevaelu õigusküsimustele aitab eesti ja vene keeles vastuseid leida õigusabiportaal Jurist Aitab. Küsimusele vastatakse ühe tööpäeva jooksul. 

Tugiisik

Rahvusvahelise ja ajutise kaitse saanute tugiisikuteenus on mõeldud kõigile Eestis elavatele varjupaiga saanud inimestele ning nende peredele. Selle eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse saajat, kes vajab kõrvalabi ja lisatuge, et uues elukeskkonnas Eestis ise toime tulla ning kohaneda.

Teenust pakutakse siis, kui inimene vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu kõrvalabi. 

Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Jõhvis osutab teenust kohalik omavalitsus. Teistes piirkondades osutab teenust MTÜ Eesti Pagulasabi, mille teenusele suunatakse abivajajaja Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Lugege selle kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Vandetõlkide kontaktid, kes koostavad dokumentide kinnitatud tõlget eesti-ukraina-eesti ja vene-ukraina-vene suunal, on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehel. 

Notarid tegelevad notariaalse tõestamise ja kinnitamise ning pärimisasjade menetlemise ja perekonnaseisutoimingutega. 

Eesti notarite nimekiri on üleval Notarite koja kodulehel.

Ukrainast põgenenud inimesed saavad Euroopa Liidus jätkata Ukraina juhiloa kasutamist ega pea seda vahetama Euroopa Liidu juhiloa vastu või sooritama uut sõidueksamit.

Eestis registreerimata autoga saab siin sõita ühe aasta. Juhtimisõiguse ja sõidukitega seotud dokumentide taotlemist korraldab Transpordiamet, lugege selle kohta lähemalt nende kodulehelt. 

Teistest riikidest põgenenud inimesed peavad esmalt veenduma, kas nende päritoluriik on liitunud Genfi 1949. või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga, sest sellest oleneb, kas varasema juhiloa saab lihtsalt Eesti juhiloa vastu vahetada või peab läbima Transpordiameti teooria- ja sõidueksami. 

Genfi 1949. aasta konventsiooniga liitunud riikides väljastatud juhiloa vahetamiseks tuleb sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam (sellised riigid on näiteks Süüria ja Sri Lanka).

Viini 1968. aasta konventsiooniga liitunud riikides väljastatud juhiloa vahetamiseks tuleb pöörduda Transpordiametisse ning oma varasem juhiluba loovutada (sellised riigid on näiteks Venemaa, Iraak, Iraan, Gruusia, Pakistan, Palestiina, Türgi, Valgevene). 

Täpsem info Transpordiameti kodulehelt või Eestis kohanemise sündmusteenuse juhiloa 

Kui olete põgenenud Eestisse ning võib juhtuda, et teil ei ole võimalik niipea oma kodumaale naaseda, on oluline, et registreeriksite esimesel võimalusel oma riigis viibimise õiguse või taotleksite elamisluba.  

Täiskasvanuna saate Eesti kodakondsust taotleda, kui:

• olete enne taotluse esitamist elanud elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt;
• teil on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus;
• teie elukoht on Eesti rahvastikuregistris registreeritud;
• olete sooritanud eesti keele eksami B1 tasemel (eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles);
• olete sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami;
• teil on püsiv legaalne sissetulek;
• olete lojaalne Eesti riigile;
• olete vabastatud muu riigi kodakondsusest (või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu) või olete kodakondsuseta. See nõue ei kehti rahvusvahelise kaitse saanud inimestele, kelle päritoluriigi olukord ei ole muutunud.

Eesti kodakondsust alla 15-aastasele lapsele saavad taotleda:

• lapsevanemad, kes on saanud Eesti kodakondsuse pärast lapse sündi;
• üks lapsevanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse pärast lapse sündi, kokkuleppel Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga (kokkuleppe saab sõlmida Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses);
• lapsevanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse pärast lapse sündi ja kasvatab last üksi;
• Eesti kodakondsust omav eestkostja;
• lapsevanemad (või üks lapsevanem kokkuleppel teise lapsevanemaga või last üksi kasvatav lapsevanem), kes taotlevad endale samaaegselt lapsega Eesti kodakondsust.

Eestkostja saab Eesti kodakondsust taotleda eestkostetavale:

• kes on vähemalt 15-aastane;
• kel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus;
• kes on enne taotluse esitamist elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt;
• kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistris registreeritud.

Taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks saate esitada isiklikult broneerigu alusel Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses. 

Vähemalt 15-aastastele välismaalastele, kes on Eestis ametlikult elanud viis aastat ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust, pakub Integratsiooni Sihtasutus tasuta keeleõpet kuni tasemeni B1. Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Kodakondsuse andmise tingimused on kirjas kodakondsuse seaduses. 

Kellele teatada?

Kui lahkute Eestist püsivalt, peate sellest teada andma ametiasutustele, kus olete registreeritud.

1. Andke sellest teada kohalikule omavalitsusele, kus te elate.
2. Teavitage enda lahkumisest Politsei- ja Piirivalveametit, kirjutades aadressile ppa@politsei.ee.
3. Kui olete Eesti maksuresident, esitage Maksu- ja Tolliametile avaldus Eestist lahkumise kohta.
4. Kui olete töötuna arvele võetud, teavitage oma konsultanti Töötukassas.
5. Kui teie laps käib Eestis koolis, tuleb kooli tema lahkumisest teavitada. Esitage koolile allkirjastatud avaldus lapse koolist väljaarvamiseks. 

Kui lahkute Eestist alaliselt välismaale elama, tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet teie Eesti elamisloa kehtetuks. 

Kui olete saanud Eestis ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse, tohite Eestist ajutiselt ära käia Ukrainas ilma, et peaksite sellest ametkondi teavitama. 

Lugege lähemalt kriis.ee kodulehelt. 

Kodumaale tagasipöördumine

Vabatahtlik tagasipöördumine

Vabatahtliku tagasipöördumise programmi kaudu on võimalik ebaseaduslikult riigis viibivatel ja tähtajalise lahkumisettekirjutuse saanud kolmanda riigi kodanikel saada Rahvusvaheliselt Migratsiooniorganisatsioonilt (IOM) abi kodumaale tagasipöördumiseks. IOM abistab reisidokumentide vormistamisel, reisipiletite soetamisel, päritoluriigi olukorra kohta info saamisel, rahaliselt ja muudes küsimustes. 

Lugege selle kohta lähemalt Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni kodulehelt. 

Ettekirjutus Eestist lahkumiseks

Kui välismaalasel, kes pole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, tehakse talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldatakse sissesõidukeeld. 

Politsei- ja Piirivalveamet aitab lahkumisettekirjutuse saanud inimesi nõustamise ja toetusega. Lugege lähemalt Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.